Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia tõstis õlitööstuse tulemustasu 1000 t võrra
Eesti Energia Õlitööstus ja Narva Energia Ametiühing allkirjastasid neljapäeval kollektiivlepingu, mille kohaselt tõusis igakuine minimaalne põlevkiviõli tootmiskogus 1000 tonni võrra 7000 tonnini.
Selle tootmismahu ületamisel saavad töötajad tulemustasu, edastas Eesti Energia.
Eesti Energia Õlitööstuse juhatuse esimehe Igor Kondi sõnul olid läbirääkimised pikad ja põhjalikud ning tulemus peaks sobima mõlemale osapoolele. „Inimese töötasu peab olema seotud töö tulemustega, aga olema ka vastavuses üldise palgatasemega,“ selgitas ta. „Meie esimene uue põlevkonna õlitehas Enefit280 valmib juba tuleval aastal ning vajab lisaks pea 100 uut inimest, mistõttu on oluline pakkuda ka motiveerivat töö tasustamise süsteemi,“ selgitas ta.
Uues kollektiivlepingus tõusis keskmine kogutöötasu üheksa protsenti. Osa tõusuks vajalikest vahenditest tuli tulemustasu arvelt, mis nüüd lisatakse põhipalgale.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Narva Energia Ametiühingu juhatuse esimehe Vladimir Aleksejevi sõnul nõudis uus kollektiivleping mõlemapoolseid kompromisse.
Sel aastal on Eesti Energia ja ametühingute vahel uued kollektiivlepingud sõlmitud Eesti Energias, Eesti Energia Jaotusvõrgus, Võrguehituses, Eesti Energia Narva Elektrijaamades, Narva Soojusvõrgus. Kollektiivlepingud on kohandatud muutunud seadusandlusega vastavaks, aga neid on lähendatud ka kontserni teiste kollektiivlepingute põhimõtetega, mis lihtsustaks tulevikus töötajatele liikumist ühest kontserni ettevõttest teise.
Eesti Energia Kaevandused sõlmivad lepingu järgmisel nädalal ning uue kollektiivlepingu tingimustes on ametühinguga kokkuleppele jõudnud ka Eesti Energia Tehnoloogiatööstus, kus on käimas lepingu teksti viimistlemine, et see hiljemalt mais alla kirjutada.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.