Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kohtutöötajad peavad ekslikult saadud lisatasu tagasi maksma
Harju Maakohtu üle poolesaja töötaja said palgaarvestaja näpuvea tõttu kolm kuud lisatasu, mida nad tegelikult saama poleks pidanud. Töötajatele on allkirjastamiseks esitatud teatis, millega nõustumisel peaksid nad raha tagasi maksma selle aasta novembriks.
„Peame kahetsusväärselt tõdema, et kohtute raamatupidamiskeskuse palgaarvestaja eksimuse tõttu on osadele Harju maakohtu töötajatele tõepoolest alusetult lisatasu välja makstud,“ ütles Kohtute Raamatupidamiskeskuse juhataja Christer Haimi.
„Eksimus tekkis seetõttu, et palgaarvestaja unustas sisestada palgaarvestuse programmi lisatasu lõppkuupäeva. Nimelt oleks Harju maakohtu kohtudirektori 17.03.2010 käskkirja kohaselt tulnud tasuda töötajatele lisatasu kuni 31.12.2010, kuid nimetatud lõpukuupäev jäi programmi sisestamata,“ selgitas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Haimi sõnul maksti sellest tulenevalt 58 töötajale ekslikult välja lisatasu kokku brutosummas 7873,78 eurot.
„Kohe kui raamatupidamiskeskus vea avastas, pöördusime Harju maakohtu poole ning arutasime, millised on võimalused vea parandamiseks. Kohtute raamatupidamiskeskus pöördus eile teatistega ekslikult lisatasu saanud kohtu töötajate poole ning palus neil anda oma kirjalik nõusolek enammakstud lisatasu tasaarvestamiseks ajavahemikul aprill kuni november 2011. Tänaseks on mitmed töötajad jõudnud oma kirjaliku nõusoleku juba ka anda. Kindlasti jätkame koostöös kohtuga teavitustegevust ning räägime inimestega ka personaalselt, et olukorda selgitada ja vabandada,“ rääkis Haimi.
Vea teinud palgaarvestaja töösuhe on Haimi sõnul hetkel peatatud isiklikel põhjustel. „Sellest tulenevalt ei ole praegu võimalik rääkida ka tema karistamisest,“ lisas ta.
Äripäeva andmetel teatati raha tagasimaksmisest kohtutöötajatele eile ning see tekitas üldise pahameele. Kohtutöötajate sõnul on nende palgad niigi väga madalad, jäädes paljudel juhtudel 400-500 euro vahele. 24. märtsil saatsid kohtutöötajad ka ühise märgukirja justiitsministeeriumisse, kus palusid palkasid korrigeerida, kuid tänaseni pole ministeerium töötajatele vastanud.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.