Saksamaal on odavtööjõu buum

Saksa tööturuameti andmetel on iga neljas töösuhe madalapalgaline minitöö. Ligi 5 miljonit inimest töötavad puhtalt 400 euro baasil, 2 miljonil on põhitöökoht, millele nad minitöö abil lisaraha teenivad. Minitöö on populaarne hooajatöödel, toitlustuses, transpordis ja logistikas, ehituses, hulgi- ja jaekaubanduses ning tervishoiu- ja sotsiaalsektoris. Töötaja ei maksa 400 euro pealt makse, tööandja maksab maksimaalselt 30,74 protsenti pensioni- ja tervisekindlustust ehk siis kuni 120 eurot.

Tööturu ja ametiuuringute instituut (IAB) ei näe madalapalgaliste töökohtade tõusus midagi halba. Üks põhjus nende esilekerkimises on 2003. aastal vastuvõetud seadus, mille kohaselt ei pea enam kõrvalt teenitud raha maksustama koos põhitöökohast saadud töötasuga. Saksa tööandjate liidu hinnangul on minitöö hea võimalus tööturule tagasi tuua pikaajalised töötud.

Süsteemi kriitikud ütlevad aga, et madalalt tasustatava töö kasvus väljendub firmade strateegia, mille sisuks on tööjõu ärakasutamine. Minitööd on väidetavalt võimalik kasutada illegaalse töö peitmiseks, ettevõtete arvates omakorda pakutakse maksuvaba minitöö võimalusega valet motivatsiooni pikaajalistele töötutele, kelle jaoks on kasulikum minitööga lisaraha teenida kui täiskohaga tööle minna.

Palju on minitööd näiteks hotellides ja toitlustusasutustes – ligikaudu 800 000 töökohta. Enamus minitöötajatest valib selle töövormi, et osta midagi, mida muidu ei saaks endale lubada. Nagu näiteks kooli kõrvalt tööl käivad õpilased ja tudengid, aga ka koduperenaised ja pensionärid. Tihti on tegemist paindliku tööajaga. Saksa majandusele on minitöö kasulik, eriti mis puudutab tarbimistkliimat. Enamasti ei vajata raha mitte põhivajaduste rahuldamiseks ehk siis üüri või toidu peale, vaid raha on lisaboonuseks. Kõik, mis minitööga teenitakse, suunatakse kohe sisetarbimisse.

Autor: Haldusuudised.ee