Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Polištšuk vabanes vanglast, kedagi vastas polnud
Täna pärastlõunal Tartu vanglast vaba mehena välja astunud Vadim Polištšuk pääses trellide tagant nii ootamatult, et talle polnud isegi ühtki lähedast vastu tulnud.
Sestap võttis Polištšuk vastu kohal viibinud Eesti Ekspressi ajakirjanike kutse ja sõidab praegu koos nendega Tallinna poole. Vanglaväravas polnud mees nõus intervjuud andma.
Polištšuk mõisteti skandaalse ärimehe ja Tallinna kunagise abilinnapea Mait Metsamaa palgamõrva tellimise eest 9 aastaks vangi 2004. aasta mais.
Kohus põhjendas mehe ennetähtaegset vabastamist sellega, et teda ootab ees kindel elu- ja töökoht. Lisaks on Tallinna keskturu endisel juhil aga minevikust kaelas veel ka miljoniline kohtuvaidlus maksuametiga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Juba 2000. aastal hakkas maksuamet koos politseiga uurima, kuidas saab vaid 7000kroonise palgaga turujuht elada laia miljonärielu. 1990ndate alguses kihutas ta Tallinnas ringi Jaguariga, hiljem ostis aga ligi 2 miljonit krooni maksnud eksklusiivse sportauto BMW Z8. Peale selle kerkis Tallinna serva Kakumäe männisallu vägev villa. Enamik oste oli ta teinud sularaha eest ning sulas annetas ta näiteks ka miljon krooni Russalka mälestusmärgi renoveerimiseks ja selle risti kuldamiseks.
Kohtumääruse järgi pidi mees 2000.-2002. aasta eest riigile maksma täiendavat tulumaksu 954 806 krooni. Kohtuasi venis edasi aga veel ka kolm aastat tagasi.
11. septembril 2002 leidsid ehitusmehed Polištšuki villast mehe elukaaslase Niina vägivallatunnusteta surnukeha. Pool aastat hiljem tulistati samas kuul õlga kellelegi Jekaterinale. Seejärel võeti Polištšuk taas vahi alla. 5. mail 2004 tunnistas Tallinna linnakohus Polištšuki süüdi Metsamaa mõrva tellimises ja Andrei Dudotškini selle täideviimises.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.