Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Baltikumi ülene juhatus tekitab kindlustusseltsides pingeid
Välisomanike seas popp maatriksjuhtimine on lisaks pankadele üsna levinud ka siinsetes kindlustusfirmades. Kuid nii nagu viis too maagiline sõna omal ajal SEB siinse juhi lahkumiseni, tekitab see pingeid ka seltsides, kirjutab tänane Äripäev.
"Baltikumi ülese juhtimise miinus on ühisosa leidmine ja otsustele jõudmise kiirus. Samuti kohalike eripärade äratundmine ning arvestamine otsustamises, kuna protsess veidi venib ja on veidi emotsionaalsem kui ühe riigis otsustamisel,“ selgitab Mandatum Life juhatuse esimees Imre Madison, kes juhib hetkel ettevõtte tegevust kolmes riigis.
Äripäevale on öeldud, et sarnaselt ERGOle esineb ka If Kindlustuses sisepinged just Baltikumi-ülese juhatuse tõttu. Ettevõtte juhatuse liige Artur Praun lükkab need kuuldused ümber. „Küsimus on selles, kuidas on üles ehitatud juhi suhtlus oma meeskonnaga. Meie kogemuse põhjal toetab meie tänane ülesehitus inimeste igapäevatöö tegemiseks vajalikku suhtlust,“ lausub Praun.
Ka Tele2-s prooviti mõni aasta tagasi teha Balti juhtkonda.„Tol hetkel jäi see tegemata, kuna sellest ei tekkinud mingisugust otsest kasu,“ lausub ettevõtte endine juht Toomas Tiivel.
Põhjuseid, miks tsentraliseeritud juhtimisest loobuti, on mitu. „Ärid olid suhteliselt erinevates faasides, samuti olid kõik probleemid ja väljakutsed erinevad,“ põhjendab Tiivel, miks sünergiat ei saanudki tekkida.
Lisaks käis Tiiveli sõnul riikide vahel omavaheline väike võitlus ja Balti juhtkond ei andnud mingisugust väärtust.
Selgub, et sarnaste probleemidega peavad silmitsi seisma ka kindlustusseltside juhatuse liikmed.
Pikemalt loe Baltikumi ülese juhatuse plussidest ja miinustest tänasest Äripäevast.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pikka aega tähendas kodu eelkõige asukohta, ruutmeetreid ja disaini. Täna räägime üha enam sellest, kuidas elukeskkond mõjutab meie und, energiat ja isegi seda, kui kaua elame tervena. See muutus puudutab nii arhitektuuri, kinnisvara kui ka laiemalt linnaruumi loomist ja elu, mida see toetab, arvab US Real Estate’i loovjuht Kertu Irves.
Enimloetud
1
Pooltargumendid ja vastuargumendid. Eesti eluasemeturu nooti seab Tallinna turg
3
Ruumilise aktsendi loomine tuleb sellele linnaruumile vaid kasuks
4
Siin peitub investoritemagnet. Lisatud US Real Estate tegevjuhi Kaarel Loigu ja Forus kinnisvara jätkusuutlikkuse juhi Jaanika Veldre kommentaarid
5
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.
Viimased uudised
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.
Pooltargumendid ja vastuargumendid. Eesti eluasemeturu nooti seab Tallinna turg
Ruumilise aktsendi loomine tuleb sellele linnaruumile vaid kasuks
AI on vahva. Mis saab aga siis, kui käiku läheb AGI (artificial general intelligence) ehk üldine tehisintellekt?
Hetkel kuum
Koostööfoorumil paelus investorite tähelepanu Rahvusraamatukoguga sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga sama arhitekti (Raine Karp) loodud rahvuslik Linnahall. See tuleb renoveerida ja kasutusele võtta
Vaata, kuidas Tallinna uue kodu ruuduhind on 3 aasta võrdluses muutunud
Siin peitub investoritemagnet. Lisatud US Real Estate tegevjuhi Kaarel Loigu ja Forus kinnisvara jätkusuutlikkuse juhi Jaanika Veldre kommentaarid
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele