Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Edukas kindlustusfirma laguneb koost
Tänane Äripäev kirjutab, et Saksa maineka kindlustusfirma ERGO tütarettevõte Baltikumis laguneb koost, ettevõte kaotab Eestis turuosa ning inimesed jooksevad juba pikka aega laiali.
Äripäev vestles ERGO Kindlustuse endiste töötajatega, et saada teada, miks on edukas ettevõte hakanud seestpoolt lagunema. Selgub, et probleem seisneb üle-Baltilises juhtimises, mida pole seitsme aasta jooksul toimima saadud.
Ettevõtte sisesed probleemid said alguse juba neli aastat tagasi, mil ERGO Baltikumi juhatusest lahkusid kolm eestlasest liiget ning mitmed võtmetöötajad. Käesoleval aastal on tabanud ERGOt aga teine töötajate lahkumislaine.
"Kui päevapealt visati ettevõttest välja kaks suurt juhti ja visionääri, siis muutus õhkkond masendavaks. Olukord oli edaspidi väga raske, töötajad olid omanike ees kaitsetud,“ kirjeldas üks allikas sisepingete põhjuseid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ühe ettevõtte siseeluga kursis oleva allika sõnul oli kõigi probleemide taga poliitiline mäng. "Eesti oli liiga edukas Baltikumi mastaabis samal ajal kui keskust tahetati Leetu viia. Lisaks tekkis konkurents kolme Baltikumi riigi vahel,“ ütles ta.
Üldiselt on allikate kinnitusel ERGOs töötajad lojaalsed ning kümne aasta pikkune tööstaaž tavaline. Pärast konflikti juhatuses on aga tekkinud ettevõtte ülene kriis ning aastate jooksul ülesehitatu laguneb kõigi silme all.
Pikemalt loe ettevõtte sisepingete põhjuste ja tagajärgede kohta tänasest Äripäevast kas tellides lehe SIIT või ostes päevapileti SIIT.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.