Eesti Kindlustusseltside Liit esitas rahandusministeeriumile ettepaneku muuta kindlustustegevuse seadust, et pankade kindlustusseltsidel poleks eelist olukorras, kus klient peab finantseerimise tagatiseks oleva või finantseeritava vara kindlustama.
Liidu juhatuse esimehe Mart Jesse sõnul näitab nende analüüs, et kindlustusvõtja õiguste paremaks kaitseks vajab seadusandlik olukord täpsustamist. Sama seisukohta jagavad ka tarbijakaitseamet ja konkurentsiamet.
Esiteks peaks kliendile tagama tulevikus võimaluse vabalt valida kindlustusteenuse või kindlustusvahendusteenuse osutajat olukorras, kui kindlustusleping tuleb sõlmida lähtuvalt finantseerimisteenuse tüüptingimustest.
Teiseks on finantseerimisettevõttel, kes samaaegselt finantseerimispakkumisega vahendab ka kindlustusteenuseid, kohustus pakkuda kliendile valikut kindlustuspakkumistest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
“Praktika, kus koos laenu- ja liisinglepinguga pakutakse ka kindlustuslepingut on Eesti turul tavaks saanud. Samaaegselt finantseerimisteenusega kindlustuse pakkumine on klienditeeninduse seisukohast väga mõistlik,” selgitas Jesse. “Samas on taunitav olukord, kus kliendi eest on otsused kindlustusandja valiku ja kindlustustingimuste osas finantseerija poolt ette ära tehtud ja klient ei ole oma otsuses sisuliselt vaba.”
Kindlustusseltside Liidu volikogu liikmed on üksmeelsed küsimuses, et kliendil peab alati olema võimalik vabalt valida kindlustusandjat ja kindlustusvahendajat, kui kindlustuslepingu sõlmimise kohustus tuleneb liisingu- või laenulepingust. Samas on liidu sees eriarvamusi kohustusliku valiku pakkumise küsimuses. Seitsmeteistkümnest liikmest neli on probleemi lahenduse asjas eriarvamusel, nende hinnangul on tänane õigusruum klientide õiguste kaitseks piisav.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.