Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Liit soovib panga kindlustusseltside eelisolukorda kaotada
Eesti Kindlustusseltside Liit esitas rahandusministeeriumile ettepaneku muuta kindlustustegevuse seadust, et pankade kindlustusseltsidel poleks eelist olukorras, kus klient peab finantseerimise tagatiseks oleva või finantseeritava vara kindlustama.
Liidu juhatuse esimehe Mart Jesse sõnul näitab nende analüüs, et kindlustusvõtja õiguste paremaks kaitseks vajab seadusandlik olukord täpsustamist. Sama seisukohta jagavad ka tarbijakaitseamet ja konkurentsiamet.
Esiteks peaks kliendile tagama tulevikus võimaluse vabalt valida kindlustusteenuse või kindlustusvahendusteenuse osutajat olukorras, kui kindlustusleping tuleb sõlmida lähtuvalt finantseerimisteenuse tüüptingimustest.
Teiseks on finantseerimisettevõttel, kes samaaegselt finantseerimispakkumisega vahendab ka kindlustusteenuseid, kohustus pakkuda kliendile valikut kindlustuspakkumistest.
“Praktika, kus koos laenu- ja liisinglepinguga pakutakse ka kindlustuslepingut on Eesti turul tavaks saanud. Samaaegselt finantseerimisteenusega kindlustuse pakkumine on klienditeeninduse seisukohast väga mõistlik,” selgitas Jesse. “Samas on taunitav olukord, kus kliendi eest on otsused kindlustusandja valiku ja kindlustustingimuste osas finantseerija poolt ette ära tehtud ja klient ei ole oma otsuses sisuliselt vaba.”
Kindlustusseltside Liidu volikogu liikmed on üksmeelsed küsimuses, et kliendil peab alati olema võimalik vabalt valida kindlustusandjat ja kindlustusvahendajat, kui kindlustuslepingu sõlmimise kohustus tuleneb liisingu- või laenulepingust. Samas on liidu sees eriarvamusi kohustusliku valiku pakkumise küsimuses. Seitsmeteistkümnest liikmest neli on probleemi lahenduse asjas eriarvamusel, nende hinnangul on tänane õigusruum klientide õiguste kaitseks piisav.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
1
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
2
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
3
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
4
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
5
Viimased uudised
Kuldar leis: “Uues voorus loobume nii-öelda nobedate näppude põhimõttest ja kõik saavad oma taotluse rahulikult esitada.”
Lihtsad nipid, millega on väiksemad arved garanteeritud
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
Ader: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele