20. juuni 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Liidu juhatuse esimehe Mart Jesse sõnul näitab nende analüüs, et kindlustusvõtja õiguste paremaks kaitseks vajab seadusandlik olukord täpsustamist. Sama seisukohta jagavad ka  tarbijakaitseamet ja konkurentsiamet.

Esiteks peaks kliendile tagama tulevikus võimaluse vabalt valida kindlustusteenuse või kindlustusvahendusteenuse osutajat olukorras, kui kindlustusleping tuleb sõlmida lähtuvalt finantseerimisteenuse tüüptingimustest.

Teiseks on finantseerimisettevõttel, kes samaaegselt finantseerimispakkumisega vahendab ka kindlustusteenuseid, kohustus pakkuda kliendile valikut kindlustuspakkumistest.

“Praktika, kus koos laenu- ja liisinglepinguga pakutakse ka kindlustuslepingut on Eesti turul tavaks saanud. Samaaegselt finantseerimisteenusega kindlustuse pakkumine on klienditeeninduse seisukohast väga mõistlik,” selgitas Jesse. “Samas on taunitav olukord, kus kliendi eest on otsused kindlustusandja valiku ja kindlustustingimuste osas finantseerija poolt ette ära tehtud ja klient ei ole oma otsuses sisuliselt vaba.”

Kindlustusseltside Liidu volikogu liikmed on üksmeelsed küsimuses, et kliendil peab alati olema võimalik vabalt valida kindlustusandjat ja kindlustusvahendajat, kui kindlustuslepingu sõlmimise kohustus tuleneb liisingu- või laenulepingust. Samas on liidu sees eriarvamusi kohustusliku valiku pakkumise küsimuses. Seitsmeteistkümnest liikmest neli on probleemi lahenduse  asjas eriarvamusel, nende hinnangul on tänane õigusruum klientide õiguste kaitseks piisav.

Autor: Haldusuudised.ee