15. juuli 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Jutt on 330 000 euro suurusest summast sisendkäibemaksust, mida RKAS nõuab Keila vallalt ning mida vald ei ole nõus maksma. Peagi saab aasta, kui Alver võttis ette RKAS-ga 2005. aasta kevadel sõlmitud hoonestusõiguse seadmise lepingu. RKAS ehitas Laulasmaale kooli, mis anti vallale kahekümneks aastaks üürile.

Finantsspetsialistidega konsulteerimise ning mitme finantsanalüüsi koostamise järel leiti, et valla kulude optimeerimise huvides peaks lepingu RKAS-ga lõpetama ning pangalaenuga hoone maksumuse refinantseerima.

Jaanuari alguses võttis valla volikogu vastu vastava otsuse ning riigihanke tulemusena sõlmiti kevadel UniCredit Bankiga laenuleping. Valla arvestuse järgi hoiavad nad uue laenulepinguga kokku 1,6 miljonit eurot. See on summa, mis oleks RKAS-i lepingu puhul olnud lepingu jääkväärtus 20 aasta pärast peale lepingu lõppemist.

RKAS-i juhatuse liikme Elari Udami sõnul tõlgendab vald lepingut valesti ning omavalitsuse käitumine on arusaamatu. „Vallal on väärarusaam, et käibemaksu ei tulegi hinnale juurde. Kui vald oleks ise ehitanud koolimaja, siis kas ta oleks saanud ilma käibemaksuta – ei oleks ju saanud,“ selgitas Udam.

Artiklit saab lugeda paberlehest tellides lehe SIIT või ostes päevapileti SIIT.

Autor: Haldusuudised.ee