21. juuli 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Suhtena kogutarbimisse kasvas Balti riikide elektritootmise puudujääk tänavu II kvartalis eelmise aasta 8,4%-lt 11,9%-ile. Veskimägi ütles, et elektrikaubandus kolmandate riikidega omab üha suuremat mõju siinsele elektriturule ja hinnale ning defitsiidi kasv ei näita mitte elektritootmise võimsuste puudumist Balti riikides, vaid seda, et neid ei panda tööle, kuna kasulikum on osta sisse odavamat vene elektrit.

„Meie lõunanaabrid paistavad aktsepteerivat kolmandate riikide elektri olulist osa enda elektrivarustuses ega soovi lõpetada Euroopa Liidu välise elektri tekitatavat ebaausat konkurentsi siinsel turul. Pikaajalise varustuskindluse seisukohalt on see probleem, sest kolmandate riikide elekter loob olukorra, kus ilma toetusskeemideta ei taha keegi Balti riikides elektritootmisesse investeerida. Ja tulemus ühiskonna jaoks on ikka sama - saame küll tarbida täna odavamat vene elektri, aga uute tootmisvõimsuste rajamiseks tuleviku elektrivarustuse tagamiseks peame investoreile maksma toetusi,“ selgitas Veskimägi tänase Eleringi pressiteate vahendusel.

Elektrikaubanduses eksporditi II kvartalis 16% enam kui möödunud aasta samal ajal ning valdavalt toimus eksport Soome (47%). Eksport Leetu moodustas 30% ja Lätti 23%. Elektrit imporditi enim Lätist, mis moodustas 76% kogu impordist. Leedust imporditi elektrienergiat 22% ning Soomest 2%.

2011. aasta II kvartali elektritarbimine Eestis jäi võrreldes aastatagusega ligikaudu samale tasemele, kasvades vaid 1% võrra. Elektritootmine on Eestis kasvanud 4%, samas kui naaberelektrisüsteemides see vähenenud. Kokku toodeti teises kvartalis sisemaiselt 2521 GWh ning tarbiti 1739 GWh elektrit.

Sisemaise elektritoodangu mõnetine suurenemine selle aasta II kvartalis tulenes mittetaastuvenergia 6%-lisest kasvust. Samal ajal vähenes taastuvenergia osakaal tootmises 12,3%-ilt 10,3%-ile, mille põhjuseks oli mõnevõrra soojem ilm ning biomassi asendamine turbaga, mis vähendas taastuvate allikate põhist tootmist koostootmisjaamades.                                         

Kuigi Lätis ületas elektritootmine tarbimist selle aasta maikuuni ning esimene defitsiitne kuu oli juuni, vähenes elektritootmine Lätis kvartali kokkuvõttes aastatagusega võrreldes 5%. Elektritarbimine on Lätis võrreldes 2010. aasta II kvartaliga vähenenud 2%.

Leedus on elektritootmine alates 2010. aasta algusest pärast Ignalina tuumajaama sulgemist vähenenud pidevalt. Tänavu II kvartalis oli Leedu defitsiit 1744 GWh ning võrreldes eelmise aastaga kasvas see veel täiendavalt 12%. Tarbimise katmiseks importis Leedu II kvartalis ligi 72% oma elektri vajadusest. Leedu elektritootmise langus on kasvatanud ka Balti riikide negatiivset saldot, mis on suurenenud võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 39% ja jõudnud -661 GWh-ni. Elektritarbimine on Leedus võrreldes aastataguse perioodiga kasvanud 2%.

Autor: Haldusuudised.ee