Balti riikide elektridefitsiit suurenes II kvartalis möödunud aastaga võrreldes 39%. Eleringi juhi Taavi Veskimäe sõnul  näitab defitsiidi kasv seda, et olemasolevaid tootmisvõimsusi ei panda lihtsalt tööle, kuna odavam on osta elektrit Venemaalt. 
Suhtena kogutarbimisse kasvas Balti riikide elektritootmise puudujääk tänavu II kvartalis eelmise aasta 8,4%-lt 11,9%-ile. Veskimägi ütles, et elektrikaubandus kolmandate riikidega omab üha suuremat mõju siinsele elektriturule ja hinnale ning defitsiidi kasv ei näita mitte elektritootmise võimsuste puudumist Balti riikides, vaid seda, et neid ei panda tööle, kuna kasulikum on osta sisse odavamat vene elektrit.
„Meie lõunanaabrid paistavad aktsepteerivat kolmandate riikide elektri olulist osa enda elektrivarustuses ega soovi lõpetada Euroopa Liidu välise elektri tekitatavat ebaausat konkurentsi siinsel turul. Pikaajalise varustuskindluse seisukohalt on see probleem, sest kolmandate riikide elekter loob olukorra, kus ilma toetusskeemideta ei taha keegi Balti riikides elektritootmisesse investeerida. Ja tulemus ühiskonna jaoks on ikka sama - saame küll tarbida täna odavamat vene elektri, aga uute tootmisvõimsuste rajamiseks tuleviku elektrivarustuse tagamiseks peame investoreile maksma toetusi,“ selgitas Veskimägi tänase Eleringi pressiteate vahendusel.
Elektrikaubanduses eksporditi II kvartalis 16% enam kui möödunud aasta samal ajal ning valdavalt toimus eksport Soome (47%). Eksport Leetu moodustas 30% ja Lätti 23%. Elektrit imporditi enim Lätist, mis moodustas 76% kogu impordist. Leedust imporditi elektrienergiat 22% ning Soomest 2%.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele