Tänavu II kvartalis moodustas kogu taastuvenergia toodang Eesti elektritarbimisest 15%, mis on 2% vähem kui möödunud aastal samal ajal, teatas Elering täna.
Eestis toodeti taastuvenergiat võrreldes aastatagusega ligi kümnendiku võrra vähem, 260 GWh. Taastuvenergiast valdava enamuse, 72% moodustas jäätmetest ja biomassist elektrienergia tootmine, 24% tuuleenergiast tootmine ning hüdroenergiast toodeti 4%.
Taastuvenergia toetuse taotlusi esitati selle aasta II kvartalis 13,4 miljoni euro eest, mis on 11% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Selle muutuse taga on alates 1. juulist 2010 kehtima hakanud seadusemuudatus, mille alusel biomassist toodetud elektrienergia eest saab toetust vaid juhul, kui see on toodetud koostootmise režiimil. See tähendab, et toetust ei ole alates 2010. a III kvartalist saanud biomassi paralleelselt teiste kütustega kasutavad kondensatsioonjaamad.
Seadusemuudatuse, suhteliselt soojemate ilmade ning Väo elektrijaama ülemineku tõttu biomassilt turba kasutamisele vähenes elektri tootmine jäätmetest ja biomassist II kvartalis 18% (228 GWh-lt 187 GWh-le).
Artikkel jätkub pärast reklaami
Taotluste esitamine tõhusa koostootmise toetusele suurenes 42% võrra ehk 1,1 miljoni euroni. Sellest tulenevalt tõusis tõhusa koostootmise režiimil toodetud toetatava elektrienergia kogus võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 42% (25 GWh-lt ligi 35 GWh-ni).
Võrreldes 2010. a II kvartaliga, kahanes hüdroenergia toodang 11 GWh-lt 10 GWh-le, mida võib seletada mullusest 21% väiksema sademete hulgaga (EMHI andmete põhjal). Tuuleenergiast elektrienergia toodang jäi ligikaudu samale ehk 3% kõrgemale tasemele (tõus 61 GWh-lt 63 GWh-le).
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvaraturg muutub kiiresti, sest koduostjate ja üürnike ootused kodule on ajas nihkunud. Kuna eluasemekulud kasvavad ja perede eelarved on pingul, eelistatakse üha enam kodusid, kuhu saab kohe sisse kolida ning millel on hea hinna-kvaliteedi suhe. See areng mõjutab oluliselt ka seda, kuidas arendajad ja sisekujundajad eluruume planeerivad. Kinnisvaraeksperdi sõnul teevad inimesed ostuotsuse kiiremini, kui nad ei pea tegema suuri lisakulutusi.