Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Taastuvenergia kattis 15% elektritarbimisest
Tänavu II kvartalis moodustas kogu taastuvenergia toodang Eesti elektritarbimisest 15%, mis on 2% vähem kui möödunud aastal samal ajal, teatas Elering täna.
Eestis toodeti taastuvenergiat võrreldes aastatagusega ligi kümnendiku võrra vähem, 260 GWh. Taastuvenergiast valdava enamuse, 72% moodustas jäätmetest ja biomassist elektrienergia tootmine, 24% tuuleenergiast tootmine ning hüdroenergiast toodeti 4%.
Taastuvenergia toetuse taotlusi esitati selle aasta II kvartalis 13,4 miljoni euro eest, mis on 11% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Selle muutuse taga on alates 1. juulist 2010 kehtima hakanud seadusemuudatus, mille alusel biomassist toodetud elektrienergia eest saab toetust vaid juhul, kui see on toodetud koostootmise režiimil. See tähendab, et toetust ei ole alates 2010. a III kvartalist saanud biomassi paralleelselt teiste kütustega kasutavad kondensatsioonjaamad.
Seadusemuudatuse, suhteliselt soojemate ilmade ning Väo elektrijaama ülemineku tõttu biomassilt turba kasutamisele vähenes elektri tootmine jäätmetest ja biomassist II kvartalis 18% (228 GWh-lt 187 GWh-le).
Taotluste esitamine tõhusa koostootmise toetusele suurenes 42% võrra ehk 1,1 miljoni euroni. Sellest tulenevalt tõusis tõhusa koostootmise režiimil toodetud toetatava elektrienergia kogus võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 42% (25 GWh-lt ligi 35 GWh-ni).
Võrreldes 2010. a II kvartaliga, kahanes hüdroenergia toodang 11 GWh-lt 10 GWh-le, mida võib seletada mullusest 21% väiksema sademete hulgaga (EMHI andmete põhjal). Tuuleenergiast elektrienergia toodang jäi ligikaudu samale ehk 3% kõrgemale tasemele (tõus 61 GWh-lt 63 GWh-le).
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.
Enimloetud
1
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
2
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
3
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
4
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
5
Viimased uudised
Kuldar leis: “Uues voorus loobume nii-öelda nobedate näppude põhimõttest ja kõik saavad oma taotluse rahulikult esitada.”
Lihtsad nipid, millega on väiksemad arved garanteeritud
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
Ader: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele