• 17.08.11, 17:38
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Merko Ehituse kahjum 3,5 mln eurot

Merko Ehitus teenis teises kvartalis 3,5 miljoni eurose puhaskahjumi (emaettevõtte omanike osa kahjumist). Käive kasvas 25,8 protsenti, 48,9 miljonile eurole, teatas ettevõte börsile.
Kahjumi põhjustas 2009/2010. aastal toimunud ehitushindade kiire kallinemine, mis ületas märgatavalt 2009/2010. aastal hinnapakkumiste koostamisel aluseks võetud prognoose. 30.06.2011 seisuga oli kontsernil moodustatud kahjumlike projektide lõpetamiseks vajalike kulude katteks eraldisi kogusummas 4,3 mln eurot. Juhtkonna hinnangul kujuneb 2011. aasta teine pool esimesest poolaastast paremaks, kuid aasta lõikes kontsern siiski kasumisse ei jõua.
Merko Ehitus kontserni 2011. aasta 6 kuu lühiajaliste investeeringute ning rahaliste vahendite muutus oli -7,2 mln eurot ning 30. juuni 2011 seisuga oli kontserni arvelduskontodel ja tähtajalistel hoiustel rahalisi vahendeid summas 4,5 mln eurot. Perioodi äritegevuse rahavoog oli -16,2 mln eurot, investeerimistegevuse rahavoog -1,3 mln eurot ja finantseerimistegevuse rahavoog +9,5 mln eurot. Äritegevuse rahavoogu mõjutas enim äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -18,6 mln eurot, äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus +13,0 mln eurot ja ärikahjum -7,2 mln eurot. Investeerimistegevuse rahavoost -5,1 mln eurot moodustasid kinnisvarainvesteeringute soetus, +3,0 mln eurot väljastatud ja tagasimakstud laenude saldo ning -0,7 mln eurot põhivara soetus. Finantseerimistegevuse rahavoost moodustas saadud ja tagasi makstud laenude saldo +10,0 mln eurot ning kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -0,6 mln eurot.
Tulenevalt lepinguportfelli kasvust ning rajatiste osakaalu suurenemisest lepingute struktuuris kasvas aastaga kontserni töötajate arv 170 töötaja võrra (+20,1%) ning seisuga 30.06.2011 oli kontsernis 1017 töötajat. Töötajatele makstud 6 kuu brutotöötasu oli 8,06 mln eurot, kasvades aastaga 4,0%. Kontserni tööjõukulud kasvasid töötajate arvu suurenemisest tingituna. Põhipalga osakaal brutotöötasust moodustas 83,9% ning tulemustasude osakaal 16,1%.

Artikkel jätkub pärast reklaami

30. juuni 2011 seisuga oli kontserni teostamata ehituslepingute portfell 219 mln eurot. Lepingute portfellis ei kajasta kontsern omaarenduslikke elamuprojekte ning kinnisvarainvesteeringute ehitamisega kaasnevaid töid.
2011. aasta 6 kuuga müüdi 24 korterit kogumaksumusega 2,2 mln eurot (käibemaksuta). Seisuga 30.06.2011 oli varudes müümata 38 valmis korterit kogumaksumusega 2,8 mln eurot ning ehitamisjärgus 597 korterit, mille maksumus bilansipäeva seisuga oli 26,7 mln eurot. Valmistoodangust 32 korterit asub Tartus ning 6 Riias. Hetkel ehitab kontsern 93 korteriga korterelamut Tallinnas, aadressil Tartu mnt 50 (valmimisaeg 2011. aasta IV kvartal), 15 korteriga korterelamut Tallinnas, aadressil Kristiina 12 (valmimisaeg 2011. aasta IV kvartal), kahte 21-korteriga korterelamut Tallinnas, Hane tänaval (valmimisaeg 2012. aasta suvi) ning 115 ja 133 korteriga korterelamut Riias Skanstese tänaval (valmimisajad vastavalt 2011. aasta juuli ja 2012. aasta detsember).
Infrastruktuuri objektide ehituse osakaalu suurenemine 2011. aastal on oluliselt kasvatanud sesoonsuse mõju kontserni kvartaalsetele majandustulemustele (2011. aasta I kvartali müügitulu 26,2 mln eurot võrreldes 48,9 mln euroga II kvartalis). Arendustegevuse tsüklilisuse mõju 2011. aasta II kvartali ja 6 kuu tulemustele oli ebaoluline.
2011. aasta 6 kuuga vähenesid kontserni turustus– ja üldhalduskulud 2,1%. Töö turustus- ja üldhalduskulude kärpimise osas jätkub ning juhtkond on seadnud eesmärgiks viia nimetatud kulude osakaal 2011. aasta lõpuks alla 5,5% müügituludest.
Üldine majanduskeskkonna paranemine on andnud Baltikumi ehitusturule positiivse tõuke. Leedus ja Eestis on omajõududega ehitusmahud aastaga kasvanud: Leedus kaasnes +6,1%lise SKP püsihindades kasvuga 21,8%line ehitusmahtude jooksevhindades kasv eelmise aasta II kvartaliga võrreldes (I kv 2011 vastavalt + 17,7%) ja Eestis kasvas 2011. aasta I kvartalis ehitusturg jooksevhindades aastataguse mahuga võrreldes +31,4% (2011. aasta II kvartali ehitusturu tulemused avaldatakse 29.08.2011). Kõige keerulisem on olukord Lätis, kus vaatamata SKP* +5,3%lise kasvule on ehitusmahud jooksevhindades aastatagusega võrreldes endiselt languses -2,7% (I kv 2011 vastavalt -23,0%). Eeldatavasti jääb ehitusturu põhi Lätis siiski 2010. aastasse ning 2011. aasta lõikes on oodata ehitusturul mahtude kasvu.
Tugev globaalne nõudlus on toonud kaasa ehitussektori sisendite kallinemise. Eriti tuntav hinnatõus on toimunud naftasaadusi ja metalle sisaldavate materjalide osas. Tugev nõudlus Kesk-Euroopa ning Skandinaavia ehitussektoris pakub siinsele tööjõule arvestatavat alternatiivi oma tööjõu müügiks välisriikidesse ning hoiab tööjõukulusid kõrgel. Sisendite kallinemine ning paljude alltöövõtufirmade orienteerumine välisturgudele on kaasa toonud märgatava ehitusteenuse kallinemise. Võrreldes ehitusturu põhjaga 2009. aastal, on ehitushinnad tänaseks kasvanud 30-40%. Hindade suur volatiilsus muudab uute projektide eelarvestamise ja projektide planeeritud kuludega valmisehitamise keeruliseks ning toob endaga kaasa täiendava riski fikseeritud hindadega ehituslepingute teostamise.
Sisendhindade kiirest kasvust, tellijate lisasoovidest ja tööde alguse edasilükkamistest tingituna on paljud töövõtjad sattunud raskustesse lepingute täitmisel. Aina sagedamini tühistavad tellijad hankekonkursse, kuna esitatud pakkumised ei vasta 2009/2010. aastal koostatud eelarvetele ning projekti rahastamiseks eraldatud vahendid on ebapiisavad.

Hetkel kuum

Artikkel jätkub pärast reklaami

Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.25, 14:49
Tuleohutuseksperdid 112 häireedastuse muudatusest: päästeauto automaatne kohalesõitmine ei tohi mõjutada meie vara üldist ohutust
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?

Enimloetud

1
Suur lugu
  • 18.06.25, 11:26
Vaevast vabaks: büroopindade segmendis on alanud uus trend
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
2
Suur lugu
  • 27.06.25, 06:30
Kinnitage turvarihmad - Eesti kinnisvaraarendus hakkab nihestuma
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
3
Uudised
  • 27.06.25, 08:45
Esinduslik GALERII: Hans H. Luik sai Pirita arenduse valmis
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
4
Uudised
  • 27.06.25, 12:12
Ärikinnisvaraturult on kadunud fikseeritud üürilepingud
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
5
  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.25, 14:49
Tuleohutuseksperdid 112 häireedastuse muudatusest: päästeauto automaatne kohalesõitmine ei tohi mõjutada meie vara üldist ohutust
Vaata veebihommikut järele!
6
Uudised
  • 30.06.25, 06:45
Ursel Velve muudab EISi toetustesüsteemi selgemaks

Viimased uudised

Uudised
  • 01.07.25, 17:02
Arco Vara tipphindaja läks tööle konkurendi juurde
Uudised
  • 01.07.25, 12:22
Korterelamute renoveerimise 80-miljoniline toetusvoor avaneb septembris
Kuldar leis: “Uues voorus loobume nii-öelda nobedate näppude põhimõttest ja kõik saavad oma taotluse rahulikult esitada.”
Uudised
  • 01.07.25, 10:23
Riik pikendas Ida-Viru suurinvesteeringute tähtaega kahe aasta võrra
Uudised
  • 01.07.25, 08:30
Kodulaenuturg on elavdanud, aga iga laen on endiselt rätsepatöö
Uudised
  • 01.07.25, 06:45
4 moodust, kuidas kodu halduskulud saada alla
Lihtsad nipid, millega on väiksemad arved garanteeritud
Uudised
  • 30.06.25, 15:47
Galerii: selgusid Tartu parimad ehitised
Uudised
  • 30.06.25, 15:42
Capital Mill rajab Tapale ujulaga spordi- ja vabaajakeskuse
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Uudised
  • 30.06.25, 15:33
Tallinn kuulutas välja arhitektuurivõistluse uuele Martsa põhikooli hoonele

Hetkel kuum

Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Vaja on tundlikumat kvaliteeti ja avatumat vaadet.
Suur lugu
  • 27.06.25, 06:30
Kinnitage turvarihmad - Eesti kinnisvaraarendus hakkab nihestuma
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Hans H. Luik.
Uudised
  • 27.06.25, 08:45
Esinduslik GALERII: Hans H. Luik sai Pirita arenduse valmis
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
US Real Estate’i Rotermanni ja Artiuse ärijuht Julius Stokas (Foto: US Ral Estate).
Uudised
  • 27.06.25, 12:12
Ärikinnisvaraturult on kadunud fikseeritud üürilepingud
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Nõustamisbüroo Colliers partner Margus Tinno analüüsib büroohoonete ja ärilinnakute väljavaateid.
Uudised
  • 25.06.25, 06:45
Lahendused büroohoonete saatusele pakub elu ise
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.
Uudised
  • 25.06.25, 10:13
Konkreetne märk, et korteriturg on juba taastumisfaasis
Marienholmi I etapi avamine.
Uudised
  • 25.06.25, 09:00
Noobel GALERII: Scandium sai Marienholmi I etapi valmis
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
Eesti Arhitektide Liidu president Aet Ader ja Reterra Estate tegevjuht Reigo Randmets (Fotod: Raul Mee ja Andras Kralla).
Uudised
  • 26.06.25, 13:00
Omavalitsustel puudub linnaruumi arendamiseks visioon
Ader: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest
Koplipere ärilaod valmivad septembris 2025. Foto: Millerhawk
  • ST
Sisuturundus
  • 19.05.25, 15:00
Millerhawk vähendas hoone süsiniku jalajälge kolmandiku võrra – ilma lisakuluta

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele