Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Merko Ehituse kahjum 3,5 mln eurot
Merko Ehitus teenis teises kvartalis 3,5 miljoni eurose puhaskahjumi (emaettevõtte omanike osa kahjumist). Käive kasvas 25,8 protsenti, 48,9 miljonile eurole, teatas ettevõte börsile.
Kahjumi põhjustas 2009/2010. aastal toimunud ehitushindade kiire kallinemine, mis ületas märgatavalt 2009/2010. aastal hinnapakkumiste koostamisel aluseks võetud prognoose. 30.06.2011 seisuga oli kontsernil moodustatud kahjumlike projektide lõpetamiseks vajalike kulude katteks eraldisi kogusummas 4,3 mln eurot. Juhtkonna hinnangul kujuneb 2011. aasta teine pool esimesest poolaastast paremaks, kuid aasta lõikes kontsern siiski kasumisse ei jõua.
Merko Ehitus kontserni 2011. aasta 6 kuu lühiajaliste investeeringute ning rahaliste vahendite muutus oli -7,2 mln eurot ning 30. juuni 2011 seisuga oli kontserni arvelduskontodel ja tähtajalistel hoiustel rahalisi vahendeid summas 4,5 mln eurot. Perioodi äritegevuse rahavoog oli -16,2 mln eurot, investeerimistegevuse rahavoog -1,3 mln eurot ja finantseerimistegevuse rahavoog +9,5 mln eurot. Äritegevuse rahavoogu mõjutas enim äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -18,6 mln eurot, äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus +13,0 mln eurot ja ärikahjum -7,2 mln eurot. Investeerimistegevuse rahavoost -5,1 mln eurot moodustasid kinnisvarainvesteeringute soetus, +3,0 mln eurot väljastatud ja tagasimakstud laenude saldo ning -0,7 mln eurot põhivara soetus. Finantseerimistegevuse rahavoost moodustas saadud ja tagasi makstud laenude saldo +10,0 mln eurot ning kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -0,6 mln eurot.
Tulenevalt lepinguportfelli kasvust ning rajatiste osakaalu suurenemisest lepingute struktuuris kasvas aastaga kontserni töötajate arv 170 töötaja võrra (+20,1%) ning seisuga 30.06.2011 oli kontsernis 1017 töötajat. Töötajatele makstud 6 kuu brutotöötasu oli 8,06 mln eurot, kasvades aastaga 4,0%. Kontserni tööjõukulud kasvasid töötajate arvu suurenemisest tingituna. Põhipalga osakaal brutotöötasust moodustas 83,9% ning tulemustasude osakaal 16,1%.
30. juuni 2011 seisuga oli kontserni teostamata ehituslepingute portfell 219 mln eurot. Lepingute portfellis ei kajasta kontsern omaarenduslikke elamuprojekte ning kinnisvarainvesteeringute ehitamisega kaasnevaid töid.
2011. aasta 6 kuuga müüdi 24 korterit kogumaksumusega 2,2 mln eurot (käibemaksuta). Seisuga 30.06.2011 oli varudes müümata 38 valmis korterit kogumaksumusega 2,8 mln eurot ning ehitamisjärgus 597 korterit, mille maksumus bilansipäeva seisuga oli 26,7 mln eurot. Valmistoodangust 32 korterit asub Tartus ning 6 Riias. Hetkel ehitab kontsern 93 korteriga korterelamut Tallinnas, aadressil Tartu mnt 50 (valmimisaeg 2011. aasta IV kvartal), 15 korteriga korterelamut Tallinnas, aadressil Kristiina 12 (valmimisaeg 2011. aasta IV kvartal), kahte 21-korteriga korterelamut Tallinnas, Hane tänaval (valmimisaeg 2012. aasta suvi) ning 115 ja 133 korteriga korterelamut Riias Skanstese tänaval (valmimisajad vastavalt 2011. aasta juuli ja 2012. aasta detsember).
Infrastruktuuri objektide ehituse osakaalu suurenemine 2011. aastal on oluliselt kasvatanud sesoonsuse mõju kontserni kvartaalsetele majandustulemustele (2011. aasta I kvartali müügitulu 26,2 mln eurot võrreldes 48,9 mln euroga II kvartalis). Arendustegevuse tsüklilisuse mõju 2011. aasta II kvartali ja 6 kuu tulemustele oli ebaoluline.
2011. aasta 6 kuuga vähenesid kontserni turustus– ja üldhalduskulud 2,1%. Töö turustus- ja üldhalduskulude kärpimise osas jätkub ning juhtkond on seadnud eesmärgiks viia nimetatud kulude osakaal 2011. aasta lõpuks alla 5,5% müügituludest.
Üldine majanduskeskkonna paranemine on andnud Baltikumi ehitusturule positiivse tõuke. Leedus ja Eestis on omajõududega ehitusmahud aastaga kasvanud: Leedus kaasnes +6,1%lise SKP püsihindades kasvuga 21,8%line ehitusmahtude jooksevhindades kasv eelmise aasta II kvartaliga võrreldes (I kv 2011 vastavalt + 17,7%) ja Eestis kasvas 2011. aasta I kvartalis ehitusturg jooksevhindades aastataguse mahuga võrreldes +31,4% (2011. aasta II kvartali ehitusturu tulemused avaldatakse 29.08.2011). Kõige keerulisem on olukord Lätis, kus vaatamata SKP* +5,3%lise kasvule on ehitusmahud jooksevhindades aastatagusega võrreldes endiselt languses -2,7% (I kv 2011 vastavalt -23,0%). Eeldatavasti jääb ehitusturu põhi Lätis siiski 2010. aastasse ning 2011. aasta lõikes on oodata ehitusturul mahtude kasvu.
Tugev globaalne nõudlus on toonud kaasa ehitussektori sisendite kallinemise. Eriti tuntav hinnatõus on toimunud naftasaadusi ja metalle sisaldavate materjalide osas. Tugev nõudlus Kesk-Euroopa ning Skandinaavia ehitussektoris pakub siinsele tööjõule arvestatavat alternatiivi oma tööjõu müügiks välisriikidesse ning hoiab tööjõukulusid kõrgel. Sisendite kallinemine ning paljude alltöövõtufirmade orienteerumine välisturgudele on kaasa toonud märgatava ehitusteenuse kallinemise. Võrreldes ehitusturu põhjaga 2009. aastal, on ehitushinnad tänaseks kasvanud 30-40%. Hindade suur volatiilsus muudab uute projektide eelarvestamise ja projektide planeeritud kuludega valmisehitamise keeruliseks ning toob endaga kaasa täiendava riski fikseeritud hindadega ehituslepingute teostamise.
Sisendhindade kiirest kasvust, tellijate lisasoovidest ja tööde alguse edasilükkamistest tingituna on paljud töövõtjad sattunud raskustesse lepingute täitmisel. Aina sagedamini tühistavad tellijad hankekonkursse, kuna esitatud pakkumised ei vasta 2009/2010. aastal koostatud eelarvetele ning projekti rahastamiseks eraldatud vahendid on ebapiisavad.
Hetkel kuum
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pikka aega tähendas kodu eelkõige asukohta, ruutmeetreid ja disaini. Täna räägime üha enam sellest, kuidas elukeskkond mõjutab meie und, energiat ja isegi seda, kui kaua elame tervena. See muutus puudutab nii arhitektuuri, kinnisvara kui ka laiemalt linnaruumi loomist ja elu, mida see toetab, arvab US Real Estate’i loovjuht Kertu Irves.
Enimloetud
1
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
2
4
6
Siin peitub investoritemagnet. Lisatud US Real Estate tegevjuhi Kaarel Loigu ja Forus kinnisvara jätkusuutlikkuse juhi Jaanika Veldre kommentaarid
Viimased uudised
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Arco Vara juht Rait Riim: Täna näeme selgelt, kuidas siia Stroomi ranna äärde on kujunenud omaette minilinnaosa
Kes küll istusid žüriis?
Siin on Vilniuse tulevikuvisioon, millest on õppida ka Tallinnal
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Konverentsid
Hetkel kuum
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Siin on EfTENi Läti-Leedu ambitsioon
Pooltargumendid ja vastuargumendid. Eesti eluasemeturu nooti seab Tallinna turg
See on praegu Tallinna suurim ehitusplats
Siia perioodi mahuvad 6 märgilist planeeringut + kae galeriid!
Siin peitub investoritemagnet. Lisatud US Real Estate tegevjuhi Kaarel Loigu ja Forus kinnisvara jätkusuutlikkuse juhi Jaanika Veldre kommentaarid
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele