Arco Vara kahjum kasvas

Käive kasvas 4,5 miljonilt eurolt 10,3 miljonile eurole.

Kontserni müügitulu on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oluliselt kasvanud kõikide divisjonide lõikes ning kasumlikkus on paranemas. Üle mitme aasta on teenindusdivisjon jõudnud ärikasumisse, arendusdivisjoni ärikahjum on eelmise aastaga võrreldes samal tasemel. Suurima tagasilöögi sai ettevõtte erakorralise kahjumina ehitusdivisjonist, kus kogu tööstusharu mõjutab 2010. aastal alanud kiire inflatsioon ja majanduskriisi esile kutsutud partnerettevõtete pankrotid. Kui erakorralise kahjumi mõju kõrvale jätta, lõpetas kontsern teise kvartali kasumiga.

2011. aasta 6 kuuga müüdi Arco Vara projektides 56 korterit või krunti, millest 38 Eestis, 9 Lätis ja 9 Bulgaarias. Olulisematest töödest jätkub Tallinnas Tivoli nimelise suuremahulise korterelamu arenduse projekteerimine ning Manastirski korterelamu projekti ehitamine Sofias. Jätkub ehitamine ja müümine Tallinnas Kodukoldes, ning lõppemas on kruntide müümine Meriväljal. Teise kvartalisse jäi Alasniidu lasteaia lõpetamine ja ka edukas realiseerimine investorile ning Lilletee lasteaia projekteerimise ja ehitamisega alustamine. Peale vahearuande päeva on Arco Vara Läti sidusettevõte võitnud oksjoni Mazais Baltezers projektis 86 hektari eluasememaa ostmiseks, mis varem oli kasutada vaid rendilepingu alusel. Maaoksjoni edukat võitmist peame grupi Läti positsiooni tuleviku kindlustamise seisukohalt eriti märkimisväärseks. Jätkuvad tööd Riias Bišumuiža 1 korterite arendamisel ning kruntide realiseerimisel. Jätkasime Bulgaarias Sofias Madridi projektis korterite asjaõiguslepingute sõlmimist ja viimaste vabade pindade väljaüürimist.

Teenindusdivisjonile on 2011. aasta esimene pool olnud parem kui mitmel eelneval aastal. Esimene poolaasta lõppes kasvanud käibe juures ärikasumiga 44 tuhat eurot võrreldes ärikahjumiga 161 tuhat eurot 2010. aasta samal perioodil.  Kontserni vahendustehingute arv on võrreldes eelmise aastaga tõusnud 23% ning hindamisaktide arv 39% võrra, samal ajal on maaklerite arv vähenenud ja hindajate arv tõusnud vaid 11% võrra.

2011. aasta kuue kuuga sõlmiti uusi ehituslepinguid 4,3 mln euro väärtuses. Ehituslepingute järelejäänud maht on 2011. aasta II kvartali lõpu seisuga 13,5 mln eurot võrreldes 2010. aasta II kvartali lõpu 6,0 mln euroga.  Bilansipäeva järgselt on Tartus valminud Eesti Lennuakadeemia hoone, suurim tänavu Arco Ehituse poolt ainsa peatöövõtjana ehitatud hoone. Ehitusdivisjoni ärikahjum tuleneb kahe olulise koostööpartneri pankrotist, mille käigus jäi saamata tasusid juba tehtud tööde eest Tartus, K&H nimeliselt ehitusettevõttelt – nõuded on tagatud hüpoteekidega ning Kristiine Ehituse pankrotist Tallinnas, kus Arcole mittesoodsatel tingimustel jäi allesjäänud konsortsiumipartnerina kanda objekti lõpuni ehitamise kohustus juba alustatud ja pankroti tõttu pooleli jäetud objektidel. 

12 kuuga on kontserni laenukohustuste saldo vähenenud 8,8 mln euro võrra ning omakapitali osakaal on tõusnud 37%-lt 39%-le. Laenukohustuste keskmine kaalutud intress on võrreldes aastatagusega euribori toel kasvamas, samas on 12 kuuga pikenenud ka laenukohustuste kaalutud keskmine tähtaeg seoses laenude jooksva refinantseerimisega.

Finantstulusid- ja kulusid mõjutas enim intressikulude suurenemine, mille põhjuseks on Madridi projekti valmimisega seotud intressikulude kapitaliseerimise lõpetamine. 2011. aasta I poolaastal olulisi erakorralisi finantstulusid ja -kulusid ei olnud, samas kui 2010. aasta I kvartali tulemust mõjutasid AS-i Ühendatud Kapital vastu USA dollarites kajastatud nõude valuutakursi kasum summas 0,15 mln eurot ja Arco Vara Saare Kinnistute OÜ müügist tekkinud kahjum 0,23 mln eurot.

Märtsis 2011 tagastas Arco Investeeringute AS ennetähtaegselt 5,27 mln euro ulatuses kogu Tivoli projekti maa soetamiseks võetud laenu SEB Pangale ning osaliselt Laeva projekti maa soetamiseks võetud laenu summas 0,12 mln eurot. Tivoli laenu tagastamine ja osaliselt ka Laeva 2 laenu tagastamine rahavoos ei kajastu, kuna raha laekus Tivoli Arendus OÜ 50% osaluse müügil uuelt finantseerijalt otse SEB-le. Rohkem erakorralisi laenutagastusi 2011. aastal ei ole toimunud.

Finantseerimistegevuse netorahavoogudest moodustavad intressimaksed 0,6 mln eurot. Graafikujärgseid ja varude müügiga seotud pangalaenude põhiosa tagasimakseid on olnud 1,2 mln eurot. Perioodi jooksul kasutatud limiitidest suurima osa moodustavad Kolde eelviimase etapi, Alasniidu ja Lilletee lasteaia ehitamisega seotud finantseerimine kogusummas 2,5 mln eurot. Kolde limiidikasutus rahavoos ei kajastu, kuna laenu väljamaksmiseks loetakse arve laekumist Merko Ehituselt ning reaalselt raha ei liigu.

Autor: Haldusuudised.ee