1. september 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Mina olen alati imestanud, kas nüüd see (riigi omand – toim.) on mingisugune garantii kvaliteedile. Minu meelest peaks riik kui tellija suutma teostada kvaliteedi olenemata tööde teostaja omanikust,“ rääkis Vare.

Kvaliteedi tagavad Vare sõnul insenerid koos vastavate tehniliste vahenditega.  „Riigi omand ei päästa siin midagi. Kui tehakse halvasti tööd, siis on ükskõik, kes teeb,“ ütles ta. 

Vare arvab, et mõne aja pärast läheb ühendatud firma tõenäoliselt uuesti erastamisele. Tema hinnangul tuleks vaadata pikemat perspektiivi kui vaid hetke turuolukorda, nagu praegu turuosalised teevad. 

„Mingi turuosa see firma ehk saavutab ning ühel hetkel kui see erastatakse on ka võimalik head hinda küsida. Ühe suuremat sorti teedehooldaja erastamine on palju atraktiivsem ja investoritele huvitavam kui üksikute väikefirmade erastamine,“ lausus Vare. 

Need argumendid, mis hetkel teiste turulolevate erafirmade poolt tuuakse, on Vare hinnangul niivõrd-kuivõrd argumendid mõneks ajaks. Tema usub, et tulevad ikkagi ka konkreetsed mängureeglid riigihanke seadus on ka sellisel juhul jätkuvalt jõus.

„Mulle tundub, et me arutame valede asjade üle. Tuleks võtta pikem perspektiiv ning kvaliteedi osas väga jäik ja jõuline positsioon, mitte hakata sellepärast kapitalistruktuure ümber tegema,“ arvas ta.

Riik plaanib konkurentsi tagamiseks ja teehoolduse kvaliteedi tõstmiseks ühendada viis teehooldusfirmat üheks riiklikuks teehooldusettevõtteks. Erafirmade juhid näevad selles ebaõiglast konkurentsi ja ärireeglite rikkumist. Äripäev küsis, kas riiklik teefirma suudab teid paremini korras hoida.

Autor: Haldusuudised.ee