10. september 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Kas see mõjutab ka Eesti hinnapiirkonna hinda, sõltub pigem Eesti lõunanaabritest, kelle defitsiit ja turuosaliste pakkumised peamiselt Eesti hinna määravad,“ selgitas Veskimägi ja lisas: „Soome turu mõju Eesti turule on piiratud kuni 2014. aastani kuni valmib Estlink2 Estlink1-e piiratud läbilaskevõime tõttu.“

Veskimägi sõnul tekitab tootmisvõimsuste piisavus Soomes pigem mitmeid küsimusi. „Seega head hüdrovarud võiksid aidata katta potentsiaalset elektrijaamade/ühenduste hoolduste ja rikete korral tekkivat defitsiiti. Soome hind oli 2010. aasta detsembris kõrge, 91,34 EUR/MWh, mil hüdroenergia tase langes märgatavalt. 2009.a detsembris oli hüdroenergia tase hea ning Soome hind 47,98 EUR/MWh. Seega kui hüdroenergia tase kogu Põhjamaades püsib heal tasemel ja läbilaskevõime piiranguid või puudujääki ei ole, siis see peaks tagama eelmise aasta hinnast madalama hinna,“ rääkis Veskimägi.

Samuti kirjutas Kauppalehti, et Soomes saab sel sügis-talvel elektri hind madalam olema ka odavamate CO2 saastekvootide tõttu. Veskimägi sõnul omavad saastekvootide madalamad hinnad meie elektrihinnale väga limiteeritud mõju läbi Estlink2, kodumaine tootmine Narva jaamades on CO2 hinna neutraalne hetkel, sest kasutatakse tasuta riigilt saadud CO2 kvooti.

Autor: Haldusuudised.ee