27. september 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

KPMG uuringu raport "Energeetikasektori areng Euroopas – laenuandja vaade 2011" märgib, et Euroopa energeetika vajab järgmise 25 aasta jooksul hinnanguliselt 1,9 triljonit eurot investeeringuid, et rahuldada kasvavat elektrinõudlust ja täita järjest karmistuvaid keskkonnanõudeid. Lähema 15 aasta jooksul tuleb luua umbes 600 GW uut elektritootmisvõimsust, mille rahastamiseks on vaja umbes triljon eurot.

Kuigi suurem osa lisanduvast võimsusest läheb Lääne-Euroopa arvele, vajab Kesk- ja Ida-Euroopa kasvav energiavajadus (aastakasv 2,1 protsenti võrreldes 1,3 protsendiga Lääne-Euroopas) suhteliselt rohkem investeeringuid uutesse võimsustesse, et kohendada vananevat infrastruktuuri.

KPMG uuringule vastanud pangad leiavad, et energeetikaprojektide arendajad – sh riiklikud ettevõtted –, peavad oma projektid põhjalikult läbi mõtlema, et maandada rahastamisriske olukorras, kus pankadele esitatavad regulatiivsed nõudmised on karmistumas. Pangad peavad väga oluliseks energiat puudutava seadusandluse ja regulatsioonide stabiilsust. 

"Pole vahet, kas tegu on tuuleparkide, uute gaasiküttel jaamade või uusimate "tarkade" ülekandevõrkudega, tipp-pankurid ütlesid väga selgelt: kui projektid on hästi ette valmistatud, läbipaistvate ja kontrollitavate tingimustega, on võimalik raha saada, aga vaid neil tingimustel," kommenteeris KPMG Baltics OÜ partner Taivo Epner.

"Pea eranditult rõhutasid kõik pangad, kui tähtis on stabiilne ja toetav õigussüsteem projektide rahastamisel. Laenajatele on oluline, et valitsused süvendavad usku sektorisse ning annavad õigusaktidega ette selged suunad, mis toetavad spetsiifilist projekti või tehnoloogiat," ütles KPMG energia- ja infrastruktuurivaldkonna globaalne juht Peter Kiss.

Pangad tõid eriliselt esile oma mure tagasiulatuvate seadusemuudatuste pärast, kuna selline käitumine õõnestab hoolega ette valmistatud ärimudeleid ja toob kaasa projektide luhtumise. "Projektide finantseerimise võimalusi parandavad juriidiliselt siduvad kinnitused, et välditakse tagasiulatuvat seadusandlust, mis mõjutaks finantseerimisskeeme peale lepingute sõlmimist," ütles Taivo Epner.

Uuring viidi läbi süvaintervjuudena Project Finance Internationali edetabeli 30 suurima ettevõtte projektifinantseerimise ekspertidega.

KPMG on ülemaailmne auditi-, maksu- ja nõustamisteenuseid pakkuvate ettevõtete võrgustik, mis tegutseb 150 riigis ning mille liikmesettevõtetes üle maailma töötab kokku 138 000 inimest. KPMG tegutseb Eestis 1992. aastast, siin töötab üle saja ning kolmes Balti riigis kokku ligi 300 audiitorit ja nõustajat.

Autor: Haldusuudised.ee