Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigiprojektid võiksid tarbida taastuvenergiat
Eesti pelletitoodang on energiamahult võrreldav umbes kolmandikuga siin tarbitavast maagaasist.
„See on meeletu ressurss, mida saaks otstarbekalt ja kasumlikult ka kohapeal kasutada,“ ütleb Baltimaade suurima puidugraanulitootja ASi Graanul Invest juht Raul Kirjanen.
Graanul Investi tütarfirma Pelletiküte pakub pikaajalisi energialahendusi nii omavalitsustele kui ka era- ja riigifirmadele. Areng selles vallas võiks Kirjaneni sõnul olla kiiremgi.
„Näiteks on praegu käimas suur hoonete energiatõhususe programm,“ räägib Kirjanen. „Osa sellest võiks olla kindlasti see, et kui hoone ei asu taastuvatest energiaallikatest sooja tootvas kaugküttevõrgus, siis tuleks tema küttelahendus ümber projekteerida taastuvatele energiaallikatele.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ta toob näiteks rajatava Eesti Rahva Muuseumi, kunstiakadeemiat ja uut vangla – kõik need riiklikud ehitused tuleks juba eos projekteerida ja ehitada taastuvatele energiaallikatele. „See oleks asjalik ja vajalik signaal riigi poolt, et see on meie jaoks oluline teema,“ põhjendab Kirjanen. „Selline poliitika vähendaks sõltuvust importkütusest ning säästaks kulusid nii praegu kui ka tulevikus.“
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.