Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energia hakkab Jordaanias elektrijaama ehitama
Eesti Energia loodab, et Jordaania esimese põlevkivielektrijaama ehitus algab juba tuleval aastal.
Projektijuht Andres Anijalg ütles ajalehele Jordan Times, et läbirääkimised keskkonnaministeeriumi ja riikliku elektrijaamaga 600- kuni 900megavatise põlevkivijaama ehitamise üle on jõudmas lõppjärku. „Loodetavasti lõpetame läbirääkimised aasta lõpuks, nii et me saame uue aasta algul ehitamisega alustada,“ ütles Anijalg.
Anijala sõnul on põlevkivil põhineva elektrijaama käitluskulud tunduvalt madalamad kui neil, mis töötavad diisli, õli või gaasiga. Anijalg tõi näiteks Eesti kogemuse, kus lülitati välja gaasijaamad, kuna leiti, et on tunduvalt odavam toota elektrit põlevkivist. Eesti Energia on Anijala sõnul oma ligi 100aastase kogemusega üks suuremaid põlevkivifirmasid maailmas.
Jordaania valitsus allkirjastas 44aastase tootejagamisleppe Eesti Energiaga aastal 2010, selle kohaselt hakkab Eesti Energia põlevkivi tootma riigi keskosas. Aastaks 2019 peaks tootmisvõimsus tõusma kuni 40 000 barrelini päevas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lisaks Eesti Energiale tegelevad Jordaanias põlevkivi kaevandamisega ka Suurbritannia ja Hollandi firmad. Jordaania põlevkivireservid ulatuvad hinnanguliselt 50 miljardi tonnini. Riikliku energeetikastrateegia kohaselt peaks järgmise kümne aasta pärast moodustama 14 protsenti riigi energiatoodangust.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.