Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Heledad autod on tumedatest ökonoomsemad
USA teadlased tegid kindlaks, et tumedate autode omanikud kulutavad identsete jõuallikate ja varustuse puhul heledate autode omanikest 1-2% rohkem kütust, kirjutab autoportaal whatcar.ee.
Ehkki esialgu tundub väide absurdne, siis asjale teaduslikult lähenedes selgub, et see pole kaugeltki nii. Nimelt näitasid mõõtmistulemused, et pikemat aega päikese käes seisnud heledatel autodel on soojuskiirguse tase 0,05 W/m², tumedatel autodel on sama näitaja aga 0,58 W/m² ehk ca kümme korda suurem.
See omakorda näitab, et tumedad autod neelavad heledatest autodest oluliselt rohkem päikesest kiirgavat soojusenergiat ehk kuumenevad rohkem. See omakorda sunnib aga tumedaid autosid kulutama rohkem kütust, et konditsioneeri abil taastada normaalne sisetemperatuur.
Ilmselt on just see üheks põhjuseks, miks on valge muutunud tänavu maailmas kõige populaarsemaks autovärviks. Tervelt 21% sel aastal maailmas toodetud uutest autodest on valget värvi. Viimased kümme aastat on konkurentsitult populaarseim autovärv olnud hõbedane.
Kuid ka must värv on maailmas üsna populaarne: tervelt 20% tänavu toodetud autodest on mustad. Ka Euroopas – kus liigne päikesesoojus on peaasjalikult vaid Hispaania, Itaalia ja Lõuna-Prantsusmaa probleem – on must värv kõige populaarsem (26%), teisel kohal on valge (19%) ja kolmandal hõbedane (16%).
Eestis selle aasta kohta statistika veel puudub, küll aga oli mullu meilgi populaarseim värv must (20%), millele järgnes hall (14%), hõbedane (12%) ja tumesinine (9%). Samas võib oletada, et statistikas on suure tõenäosusega kirjutatud sageli ka hõbedane värv halliks, ehk selles osas on musta värvi esikoht meil siiski küsitav.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kaevumeister Tarmo Hälvin ütleb, et maa all ei tööta miski joonlaua järgi. Ühel kinnistul tuleb vesi kätte viie meetri pealt, kõrvalkrundil võib sama tulemuse nimel kaevata poole sügavamale. Just ettearvamatus on see, miks salvkaevude rajamisel ei määra töö mahtu ainult rõngaste arv või augu sügavus, vaid pinnas, veesooned ja kogemus oskus seda kõike lugeda.
Enimloetud
2
4
See on reljeefne. Vaata, milline kuristik haigutab Tallinna uusarenduste, järelturu ja veneaegsete korterite ruuduhindades!
5
Viimased uudised
Üks arendaja teisest arendajast: vaadates hotellituru seisu, ei ole ime, et ta ei soovi edasi liikuda – see arendus ei pruugi praegustes tingimustes lihtsalt majanduslikult ära tasuda.
Oma strateegiat jagab Kristjan Piilmann
Konverentsid
Hetkel kuum
See on reljeefne. Vaata, milline kuristik haigutab Tallinna uusarenduste, järelturu ja veneaegsete korterite ruuduhindades!
Arendaja ja ametnik, pange tähele! Tallinna linnaarhitekt: pealinna kikilipsukuju on ju puhas boonus
See puudutab igaüht. Tallinna suure ringtee algne idee on ära lörtsitud. Mänd: Need on nagu veresooned, mis lupjuvad ja lupjuvad
Ehitajad, arendaja otsib, kes Teist selle valmis teeks
Aavo Koppel: laienemine Poola turule on täitnud oma eesmärki
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele