31. oktoober 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eestis toodetud taastuvenergia maht oli kolmandas kvartalis 208 GWh, mis on aastatagusega võrreldes kasvanud enam kui poole võrra. Kolmanda kvartali taastuvenergiast moodustab 67% jäätmetest ja biomassist, 31% tuuleenergiast ning 2% hüdroenergiast toodetud elektrienergia. Eelmisel aastal oli samal ajal taastuvenergia osa tarbimises 8%  ja aasta kokkuvõttes saavutasime osakaalu üle 10%.

Eleringi juht Taavi Veskimägi sõnas, et vaadates tänaseid numbreid oleme sel aastal jõudmas juba väga lähedale lõppeesmärgile suurendada 2020. aastaks taastuvallikatest toodetud elektri osakaalu elektritarbimisest 15-20 protsendini. Ning kui arvesse võtta Statistikaameti ja Eurostati poolt korrigeeritud taastuvenergia numbreid, on Eestil käeulatuses ka 25% taastuvate koondeesmärgi saavutamine. „Selles kontekstis on ministeeriumi soov taastuvenergiatasude süsteemi korrigeerida täiesti loogiline ja arvestades turu avamisel tõusnud tulu tootjatele, ka aus. Sama palju kui tootjad saavad võrreldes fikseeritud hinnaga turult elektri eest enam raha, annavad nad läbi taastuvate toetuste vähendamise tarbijatele tagasi," rääkis ta.

Veskimägi lisas, et taastuvenergiatoetuste ülevaatamine on aktuaalne täna kõikjal Euroopas, näiteks esitles Ühendkuningriikide valitsus hiljuti plaani taastuvenergiatootjatele makstavate subsiidiumide järk-järguliseks alandamiseks. „Selle taga on kõikjal kasvavad murepilved majanduse konkurentsivõime ja elektriarvete kiire kasvu pärast,“ ütles Veskimägi. 

Taastuvenergia toetuse taotlusi esitati selle aasta kolmandas kvartalis 10,9 miljoni euro eest, mida on ligi kaks korda enam kui eelmisel aastal samal ajal. Suurenemise põhjuseks on eelkõige biomassi kasutavate jaamade ning tuuleelektrijaamade taotlused. Kolmandas kvartalis taotlesid toetust suurematest tootjatest näiteks Pärnu koostootmisjaam ja Narva Elektrijaamad, mis töötavad biomassil. Lisaks kergitas väljamakseid tänavu kolmandas kvartalis võrgueeskirja kvaliteedinõuete testi läbinud Vanaküla tuulepark.

Tõhusa koostootmise toetuse taotlusi on esitatud võrreldes möödunud aasta kolmanda kvartaliga 18% vähem ehk 0,6 miljoni euro eest. Toetatava elektrienergia kogus vähenes 24 GWh-lt ligi 20 GWh-le, mille peamiseks põhjuseks on koostootmiselektrijaamades põhienergiaallikana puiduhakke kasutamine ning seega taastuvenergia toetuse taotlemine. Möödunud aasta samal perioodil kasutati neis jaamades ka turvast, et taotleda tõhusa koostootmise režiimil tootmise toetust.

Autor: Haldusuudised.ee