23. november 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järgneb väljavõte õiguskantsler Indrek Tederi ettekandest tänasel Äripäeva energiakonverentsil:

Usun, et siin saalis on palju neid, kes ei nõustu, et elekter on inimestele kallis: ajakirjandusestki on läbi käinud, et Euroopas on elektri kilovatt-tunni hind odavam vaid Bulgaarias.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister on leidnud, et inimeste kuueelarves on kulud elektrile väikesed ning seetõttu ei ole vaja n-ö kaitsetutele tarbijatele erilist tähelepanu pöörata. Minister toetub oma seisukohtades statistikaameti andmetele, mille kohaselt keskmise leibkonna kulud elektrile moodustasid 2010. a 3,5% kuus. Sellisele keskmisele näitajale on mugav tugineda ja selle läbi öelda, et elektrihinna teemaga tegelemine on mõttetu asendustegevus.

Tegelikkus on aga teine. Ilmestan veidi. Eesti keskmine brutopalk statistikaameti andmetel oli 2010. aastal 792 eurot ning selle aasta II kvartalis 857 eurot. Rõhutan - brutopalk. Miinimumpalk, mida Eestis saavad paljud (nt poemüüjad), on 2011. a 278,02 eurot. Keskmine vanaduspension statistikaameti andmetel oli 2010. aastal 304 eurot kuus. Selle aasta II kvartalis oli keskmise vanaduspensioni suuruseks 305,1 eurot.

Millised on inimeste elektriarved? Uurisin seda enne ettekande kirjutamist veidi. 132 m2 uuselurajoonis asuv maja, kus on keskküte, kuu arve oktoobri eest 34,88 eurot (2 inimest). 50 m2 korter 1980ndatel ehitatud majas, keskküte, elektriboiler, muidu tavalised kodumasinad, elektriarve oktoobrikuu eest oli 25,14 eurot (1 inimene). Ridaelamuboks, kus köetakse maasoojuspumba abil, elektriarve oktoobrikuus oli 77,59 eurot (2 täiskasvanut ja 2 last).

Kuskil eeltoodud näidetes ei kasutatud eluruumi kütmiseks elektrienergiat, kuid arved olid siiski korralikud. Võtame selle keskmise näite: 50 m2 korter 1980ndatel ehitatud majas, keskküte, elektriboiler, muidu tavalised kodumasinad, 1 inimene - elektriarve oktoobrikuu eest 25 eurot ja 14 senti. Sedalaadi eluruumides elavad paljud eesti linnapensionärid.

Oletame, et see pensionär saab keskmist vanaduspensioni 305 eurot kuus. Siis kulu elektrile on üle 8% tema kuusissetulekust. Kas saab öelda, et seda on vähe, arvestades, et tegu on vaid ühe n-ö igakuise kommunaalkuluga? Julgen öelda, et sellise vanaduspensionäri jaoks on elekter tõesti kallis.

Kui 2013. aasta toob elektrihinna tõusu 20%, on isiku kuu elektrikulu üle 30 euro (ehk 10% pensionäri kuueelarvest). Oleme ju kõik nõus sellega, et vanaduspension ühe aasta ja ühe kuuga 20% kindlasti ei tõuse, vaid on ikka seal 300 euro kandis. /---/

Lõpetuseks märgin, et minister on leidnud, et n-ö kaitsetute tarbijate ehk väiksema sissetulekuga elektritarbijate puhul pole mõistlik mingeid täiendavaid tarbijakaitsemeetmeid tarvitusele võtta, võrreldes tänase sotsiaalsüsteemiga. Leian, et kui elektriarve moodustab väikse sissetulekuga tarbija kuu eelarves edaspidi märgatava osa (ja 10% seda on), võib olla siiski mõistlik võtta kasutusele täiendavad erimeetmed just selleks puhuks, mitte suunata neid inimesi üldisesse vaesusabisüsteemi abi küsima. Minu hinnangul ei keela Euroopa Liidu õigus kuidagi kaitsetutele tarbijatele täiendava tähelepanu pööramist.

Autor: Haldusuudised.ee