Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eiki Nestor: meie fondid on valikutes vabad
Meie fondid on oma valikutes küllalt vabad. Normid on loogilised. Kui millestki puudu jääb, siis sellest, et me oskaks kogumispensioni teavitada sellest, mis on riskid, rääkis riigikogu liige Eiki Nestor.
Endise rahandusministri Ivari Padari nõunik Rein Järvelill kirjutas Äripäeva arvamusartiklis, et tema tahaks, et kohustuslikud pensionifondid oleksid riigi hallata.
Riigikogu liikme Eiki Nestori sõnul on see aga juba varem läbi vaieldud etapp ja enam pole väga mõtet süsteemi ümber muuta.
“See on kunagi kohustuslike pensionifondide loomise ajal läbi vaieldud etapp. Põhimõtteliselt muidugi võiks! Aga tekib küsimus, et mis on vahe? Tookord otsus langes väga praktiliselt põhjustel. Vaatasime nende riikide praktikat, kus alguses riik hakkas neid fonde haldama ja nägime, et nad kõik loobusid sellest. Sest nad nägid, et turgude poolt juhitud fondid on pensionäridele kasulikumad ja kindlamad. Seetõttu see otsus ka langetati,” rääkis Nestor.
“Ma arvan, et täna seda ümber vaadata ei ole mõtet. See ei ole praktiline ka. Fondidel pole täna ajad kõige paremad, aga see, et sellised ajad võivad saabuda pole finantsturgusid teadvatele inimestele mingi uudis," märkis Nestor.
Rein Järvelill sõhutas oma loos, et tahaks pensionifondide osas rohkem valikuvabadust. Eiki Nestori arvates on aga fondid küllaltki vabad oma valikutes.
"Meie fondid on oma valikutes küllalt vabad. Normid on loogilised. Kui millestki puudu jääb, siis sellest, et me oskaks kogumispensionäre teavitada sellest, mis on riskid mingi fondiga liitumisel. Minu jaoks oligi kogu selle liitumise ajal üllatuseks just see, et inimesed nii optimistlikult nii suuri riske võtsid, sõltmata oma vanusest," rääkis Nestor ja lisas, et nemad lähtusid omal ajal sellest, mis peaks olema kogumispensionärile võimalikult kasulik, et tootlus oleks võimalikult suur. "Seepärast me loobusime riiklike fondide tegemisest. Ega me 99 juhul sajast ei ole ju aktsiaturgudel aktiivselt osalejad ja selles mõttes on õigem uskuda siiski neid inimesi, kelle jaoks see on igapäevane töö," märkis Nestor.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid Everaus Kinnisvara AS alustas 8. oktoobril ettevõtte võlakirjaprogrammi teise seeria avaliku pakkumisega. Pakkumise koguväärtus on kuni 3 miljonit eurot. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja võlakirjade lunastustähtpäev on 22. oktoober 2028. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 10% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed. Märkimisperiood lõppeb 17. oktoobril.
Enimloetud
3
6
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
Viimased uudised
A-klassi maja värsked korteriomanikud avastavad alles pärast sissekolimist, et kommunaalkulud võivad olla samasugused või isegi kõrgemad kui vanemates majades.
Konverentsid
Hetkel kuum
Turureha liigub armutult edasi. Kas ehitajate õnn jääb üürikeseks?
Viimastel aastatel on artikli autori praktikas nii esimese kui teise astme kohtud lihtkirjaliku broneerimislepingu kehtivust eeltoodule tuginedes korduvalt kinnitanud. Vastupidiseid näiteid ei ole!
A-klassi maja värsked korteriomanikud avastavad alles pärast sissekolimist, et kommunaalkulud võivad olla samasugused või isegi kõrgemad kui vanemates majades.
Müüki lähevad Saarema Auriga ja Riia Damme. Ettevõte jätkab Poola hõlvamist.
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele