Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Colliers: siin raha pigem liigub
Kui vaadata Euroopa kaarti, siis ma arvan, et Balti riigid ja Skandinaavia on selles asukohas, kus seda raha pigem liigub. Küll need pangad natuke seda raha välja annavad, märkis Colliersi tegevjuht.
Järgneb väike intervjuu Avo Rõõmussaarega:
Kui vaatate tagasi sellele aastale, siis kas toimus ka midagi üllatavat Eesti kinnisvaraturul?
Üllatav oli võib-olla see, et kevadel toimus läbi aegade kõige suurem tehing – Kristiine müük. Samuti leidis sügisel uue omaniku Radissoni hotelli kinnistu Rävala puiesteel, mis eeldatavasti on ka märkimisväärse tehingumahuga.
Kogu aeg on olustik justkui paremaks läinud. Üllatav on see, et aasta viimases pooles on elukondlik turg olnud tagasihoidlik. Selline tõus pole jätkunud või on olnud pigem langus. Seevastu ärikinnisvara on jäänud stabiilseks. Ärikinnisvara on toonud pigem uudiseid uute äriprojektide ja arenduste kohta.
Ärikinnisvara poole pealt vaadatakse pigem positiivselt tulevikku, kas see ennast ka õigustab, sellele saame vastuse järgmisel aastal. Euroopa võlakriisi lahendus või lahendamatus omab siinkohal kindlasti oma rolli.
2009 oli väga kehv aasta, 2010 oli juba väike tõusuaasta ja 2010 lõpp ja 2011 oli tänu väga madalale võrdlusbaasile kerged kasvuaastad. Igal järgneval kuul sai keegi öelda, et oli parem kui eelmisel kuul. Samas tuleb säilitada kainet mõistust ning eeldataavsti kujuneb tegelik edasiliikumine kalkuleerivaks ning ettevaatlikuks.
Tolaram Investeeringute omanik Sonny Aswani ütles Äripäevale, et järgmisel aastal kinnisvaraturg rock'n'rollib. Mida Teie arvate, mida järgmine aasta kinnisvaraturule toob?
Ma usun, et stabiilsus säilib või tuleb väike kasv turul. Kuid nüüd öelda, et see rocke´n'rollib – sellega ma ei tahaks nõustuda. Esiteks ei tahaks sellist sõnumit turule anda, see võib kelleski tekitada väärarusaama, et kuskil hakkab väga hästi minema. Kinnisvaraturgu ei saa kunagi vaadelda eraldiseisvana muust turust ja majandusest. Ei saa vaadata erinevalt eksporditurust, sisemajanduse kogutoodangu kasvust. Praegu näeme ka seda, et kõik pangad võtavad järgmise aasta majanduskasvu prognoose väiksemaks, prognoos on toodud pigem 3-4% pealt 1-2% peale. Kui pole rock’n'rolli makromajanduses, ei saa seda olla ka kinnisvarasektoris.
Suurpangad on ju öelnud ka lausa, et raha kättesaadavus väheneb.
Jah, kuigi ma arvan, et see on veidi trikiga asi. Tegelikult ma arvan, et panga kõige olulisem ülesanne on ikkagi raha liigutada, nad peavad natuke ikkagi midagi välja andma, sest vastasel korral nad ei teeni midagi. Kui vaadata Euroopa kaarti, siis ma arvan, et Balti riigid ja Skandinaavia on selles asukohas, kus seda raha pigem liigub. Et küll need pangad natuke seda raha välja annavad. Riske hinnatakse eeldatavasti endisest terasemalt ning iga küsija pangast lepinguga välja ei jaluta.
Et see ei tohiks turu piduriks järgmisel aastal olla?
Hetkel kuum
Ma väga loodan, et see ei lähe nii. Meil on praegu mitu suuremat tehingut läbirääkimises, kus rahanumbrid on ikka väga suured. Praegu ma küll ei tunneta, et pangad ütleksid, et nad ei anna laenu. Eks vaadatakse ka seda, kellele nad annavad, aga ma arvan, et ärikinnisvaras seda laenu ikkagi antakse. Raha hind on see, mis tõenäoliselt muutub.
Viimased kolm aastat pole ärikinnisvara turul suurt midagi uut ehitatud, kui mõned kaubanduspindade laiendused välja arvata. Kõik õhkab selle järele, et kellelgi ütleb kuskil närv üles ja ta teeb selle ikkagi ära ja ehitus saab kahe asta pärast valmis. Turu taastumise seisu arvestades on sel kindlasti ka tarbijaid.
Tasub teada:
Aaastal 2009 oli ärikinnisvara kogu investeeringute turg 15 miljonit eurot.
2010 oli 80 mln eurot ja sel aastal on see ca 200 mln eurot ja järgmisel aastal on turg vähemalt sama või siis suurem.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Enimloetud
2
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
5
“Lutheri kvartalit ostes oleks võinud targemini käituda“
Viimased uudised
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Konverentsid
Hetkel kuum
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele