Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Veskimägi: Leedu uus tuumajaam ajab plaanid uppi
Visaginase tuumajaama ehitus muudab Balti riikide elektrivõrgu ühendamise Kesk-Euroopaga tunduvalt kallimaks või hoopis võimatuks, kirjutas Eleringi juht Taavi Veskimägi oma blogis.
"Minu hinnangul, reljeefselt väljendudes, lükkaks Visaginase tuumajaama rajamine Kesk-Euroopa elektrisüsteemiga ühinemise projekti kui mitte täitsa uppi, siis palju aastaid edasi ja kõvasti kallimaks. Tahan osundada nende kahe projekti vastuolulisusele olulises osas või täiendavatele arvetele, mis tekivad, ja küsimusele, kes need maksab," selgitas Veskimägi.
Esiteks nimetas ta Kesk-Euroopa elektrisüsteemiga (UCTE) liitumise eelduseks kolme Balti riigi võimet töötada eraldatuna muust maailmast, st ilma Venemaa ja Kesk-Euroopa vahelduvvoolu ühendusteta. Balti riikide suvine baaskoormus on ca 1500 MW. Visaginase jaama planeeritav võimsus viimaste avalike andmete järgi ulatub aga 1250 MWni.
Nii suure võimsuse töös hoidmine on Veskimägi sõnul keeruline ja kallis
Uute tuumajaamade koormust saab vähendada kuni 25%, kuid isegi siis osutub n-ö elektri ületootmine suureks probleemiks. On vaja ehitada täiendavaid reserveerivaid liine ja seda mitte ainult Balti riikides, vaid ka Poolas, lisainvesteeringuid avarii- ja reservgeneraatoritesse jms.
Veskimägi oletas, et tuumajaama investorid pole siiani arvestanud sellega, et isegi kui elektrienergia turuhind võimaldaks, ei saa nad elektrijaama 100%-lise võimsusega tööle panna.
Kes maksab võrgutugevduste arve?
Veskimägi küsis, kas seda teevad tarbijad tariifi kaudu, tuumajaama investorid või riik. "Loogiline oleks, et tuumajaamaga seotud elektrisüsteemi arenduskulud peaks maksma tuumajaama investorid. Täpselt nagu meil on Eestis. Kõik liitujad maksavad nii otsesed kui kaudsed kulud, mis nende tootmisseadme võrku ühendamiseks on vaja teha," lisas Veskimägi, avaldades samas kahtlust, kas Poola ja Saksa tarbijad on nõus energiajulgeoleku eest täiendavat raha välja käima.
Balti riikide eraldi sagedusala muutub võimatuks
Kolmandaks muudaks Visaginase tuumajaama ehitamine Veskimägi andmetel võimatuks ühe Kesk-Euroopa sünkroontööle mineku alternatiivse lahenduse ehk eraldiseisva Balti riikide põhise sagedusala, kus Eestil on tugevad alalisvoolu ühendused Soome (EstLink kaablid), Rootsi (NordBalt), Poola (LitPol ühendused) ja Venemaaga.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi tähendas uue kontori otsimine eelkõige head asukohta ja mõistlikku hinda. Täna on ettevõtete ootused muutunud. Üha olulisemaks on saanud küsimus, kas tegemist on keskkonnaga, kuhu inimesed tahavad päriselt kohale tulla, kus on hea töötada ning mis aitab ka ettevõttel kasvada.
Enimloetud
1
“Hetkel tegeleme detailplaneeringu muutmise protsessiga”
3
Viimased uudised
Liveni Berliini projektide investeeringud on väärt priskeid miljoneid. Andero Laur vaatab tulevikku optimismiga
Vaata, kuidas on korterihuvilistest välisresidentide struktuur muutnud 6 aastaga.
Konverentsid
Hetkel kuum
Senise praktika baasilt ostja jõuõlg kasvab edasi ja terendumas on tühjade majade fenomen
Eluasemeturu hoonefond paisub. Tervikturg elavneb, ent unustage laialdane hinnatõus, pigem ees paistab tühjade majade fenomen.
Vaata, mis nurgakivi panekul toimus ja kes seal olid. Vaata, milline see hoone hakkab välja nägema väljast ja seest.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele