21. detsember 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riiklik energiamonopol võttis hinnatõusutaotlused tagasi seetõttu, et valitsus sai Euroopa Komisjonilt loa eraldada Eesti Energiale ligi 3,8 miljonit tonni täiendavat CO2 kvooti, mille rahaline väärtus on 30 miljonit eurot. See katab rahasumma, mida Eesti Energia lootis järgmisel aastal teenida elektrihinna täiendavalt tõusult ning seega ei ole vaja põlevkivi hinda, elektri tootjahinda ning müügimarginaali tõsta.

“Kui me suvel ütlesime, et vastutustundetu oleks mitte küsida hinnatõusudeks luba, siis praegu ütleme, et praeguses olukorras oleks meilt väga vastutustundetu jätkata hinnatõusu taotlemist,” ütles Liive. “Võtame tasuta kvoodi saamist kui jõulukingitust valitsuselt.”

Liive sõnul oleks planeeritud hinnatõus toonud 20 miljonit eurot järgmisel aastal.

Liive rääkis, et konkurentsiamet menetles hinnatõusutaotlusi väga põhjalikult ja dialoog riigiametiga käis kogu aeg. “Suvel saime kaks kuud meediakajastust mitte just kõige meeldivamatel teemadel ja see ei tulnud kasuks meie mainele,” sõnas ta ja lisas, et firma sai sellest ka suhtekorraldusliku õppetunni.

Jõulukingitus nr 2 on teade, et uuest aastast planeeritud hinnatõus tuleb oodatust veidi väiksem. Uuest aastast toimuva elektrihinnatõusu taga on Eleringi võrguteenuse ja taastuvenergiatasu tõus. Varem planeeritult oleks keskmine elektriarve Kodu1 paketi puhul suurenenud 5,5, kuid nüüd suureneb korrigeeritud hindade tõttu “vaid” 4,6 protsenti. Liive sõnul peaks see keskmisele tarbijale tähendama elektriarve suurenemist 1 euro võrra kuus.

Kui sellele hinnatõusule oleks lisandnud ka need hinnatõusud, millele Eesti Energia taotles konkurentsiameti luba, oleks elektrihind kokku tõusnud kahekohalise numbri võrra.

Autor: Haldusuudised.ee