Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Saastekvoodi hinna kukkumisel kahetine mõju
Saastekvoodi hind maailmaturul on võrreldes tipphetkega 2008. aasta juunis langenud üle nelja korra. Osasid Eesti ettevõtteid see rõõmustab, teisi kurvastab.
Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Meelis Mündi sõnul mõjutab madal hind kauplemissüsteemis osalevate firmade investeerimisotsuseid ja paneb neid pikemaajalisi investeeringuid keskkonnasäästlikusse tootmisse edasi lükkama. "Kauplemissüsteemi eesmärk on kõrge CO2 hind, mis peaks soodustama rohelisse ja puhtamasse tehnoloogiasse investeerimist," märkis ta.
Hetkel osaleb saastekvootidega kauplemissüsteemis 52 Eesti ettevõtet, keda Euroopa Liit peab meie riigi suurimateks saastajateks. ELis on niisuguseid ettevõtteid üle 10 000.
Tulenevalt sellest, kas ettevõtetel on kvoote üle või puudu, teeb CO2 madal hind meele rõõmsaks või mõruks. Kui kvoote on puudu, siis tasub puudujääk madala hinna juures ostmisega ära täita. Ülejäägi puhul pole mõtet müüma hakata, seda enam, et 2013. aastal algavasse uude kauplemisperioodi on võimalik ühikuid üle kanda.
Kunda Nordic Tsement, kes on hetke seisuga saastekvoodiga plussis, kavatseb kvoodijäägi "panka panemise" võimalust ära kasutada. Kuna 2009. ja 2010. aastal ei töötanud tehas täisvõimsusel ja 2008. aastal oli kvoote emafirma kaudu kalli hinna eest tagavaraks ostetud, jäi tsemenditootjal neid üle.
"See läks meile väga kulukaks, sest riik jokutas ning kinnitas alles nüüd käesoleva perioodi kvoodid. Tänu sellele, et meie tulevik oli lahtine ja töötasime täisvõimsusel, pidime juurde ostma," tunnistas firmajuht Meelis Einstein. Viivituse põhjuseks oli Eesti riigi ja Euroopa Komisjoni viis aastat kestnud kohtuvaidlus jaotuskava mahu üle.
2013. aastast hakatakse tasuta kvoote jagama Brüsselist ning Einsteini sõnul on Kunda Nordic Tsemendile antavad kvoodid enam-vähem teada. Järgmisel perioodil on optimaalne tootmismaht CO2 kvoodiga tagatud, kui me tahaksime maksimumi taga ajada, peame juurde ostma, lausus juht.
Reeglite kohaselt elektritootjad tasuta kvooti ei saa, kuid tööstus- ja soojaettevõtted võivad omale mingi hulga saada.
Eesti Energia juhatuse liikme Margus Kaasiku sõnul katab ettevõte kvootide puudujäägi ostudega turult. "Oleme ka seni saastekvootide puudujäägi tekkimisel neid turult lisaks ostnud ning teeme seda vajadusel ka tulevikus," lausus ta.
Kvoodi hind on finantsjuhi kinnitusel osa elektri hinnast ning kvoodi hinna kasvamisel on seetõttu otsene mõju. "Mis puudutab soojuse tootmist, siis oleme teinud Euroopa Komisjonile taotluse jätkata tasuta saastekvootide eraldamist soojusenergia tootmiseks ka pärast 2012. aastat," ütles Kaasik.
Pikemalt loe tänasest Äripäevast.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
“Lutheri kvartalit ostes oleks võinud targemini käituda“
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele