Tallinn hüvitab soojusenergia hinnatõusu neil linlastel, kellel on pereliikme keskmine netosissetulek kuus alla valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära netopalga.
Kompensatsiooni on õigus saada eluruumi omanikul, valdajal ja üürnikul juhul, kui tema elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Tallinna linn. Samuti peab pereliikme keskmine netosissetulek kütteperioodi esimesel poolel ehk bvahemikus oktoober-detsember jääma alla kuupalga alammäära, teatas Raepress.
Keskmise sissetuleku arvestamisel võetakse arvesse kõik isikud, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistris on antud aadressil hüvitise määramise perioodil ning sissetulek peab olema tõendatav.
Kuni 30. aprillini saab elukohajärgsele sotsiaalhoolekande osakonnale esitada taotlusi soojusenergia hinnatõusu kompenseerimiseks kütteperioodi esimese poole ehk oktoobrist detsembri kohta.
Abilinnapea Arvo Sarapuu sõnul on soojusenergia hinnatõusu kompenseerimine vähekindlustatud elanikele üks Tallinna abipaketi meede, mis aitab raskustesse sattunud linlastel raskel ajal paremini toime tulla. "Soojuse hind tõusis mullu detsembris 2010. aasta sama ajaga võrreldes ligi 12%,“ tõdes Sarapuu. "Oleme valmis selleks, et kodusooja hinnatõusu kompensatsiooni vajajate arv tänavu suureneb, sest seda kinnitab ka toimetulekutoetuse saajate arvu pidev kasv."
Vastavalt valitsuse 1999. aasta määrusele "Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine" on kinnitatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks 18 ruutmeetrit eluruumide üldpinda perekonna (leibkonna) iga liikme ja lisaks 15 m² perekonna kohta. Eluruumis üksinda elavatele pensionäridele arvestatakse normpinnaks 51 m².
Kompensatsiooni taotlemiseks tuleb kirjalik vormikohane taotlus esitada elukohajärgse linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale. Koos taotlusega peab esitama ka elamuhaldaja poolt esitatud korteri kommunaalkulude ühe kuu arve hüvitataval kütteperioodil.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.

Enimloetud

1
  • ST
Sisuturundus
  • 31.07.26, 12:13
Liivalaia kohtumaja on jõudnud turule ja ootab uut omanikku
2
Uudised
  • 06.08.26, 06:15
Üürileandjad küsivad Tallinnas ja Tartus eriti krõbedat hinda
3
Uudised
  • 22.04.26, 10:40
Pindi ja Nordecon müüvad Vektori elu- ja äripindu. Ent sellel arendusel on oluline eelis
Hoone arendajal pole põhjust nutta - selle hoonega ollakse pikas plaanis võidus
4
Uudised
  • 06.08.26, 14:06
Eksperdid: kinnisvarainvesteering ja flippimine pakuvad võimalusi, aga ära armu sellesse
5
Uudised
  • 05.08.26, 09:13
Eesti kinnisvarahaid ostsid Riias 42000-ruuduse kaubanduskeskuse
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
6
Uudised
  • 07.08.26, 08:00
Korteriühistute valus dilemma: kokkuhoid või kulude edasilükkamine?
Millest koosneb hoone pikaajaline remondikava? Mida tuleb laenu võtmisel võrrelda? Mida märkab kogenud haldur? Millest koosneb tark kokkuhoid?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele