Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Fontes: keskmine brutopalk tõuseb veelgi
Pikaajalises perspektiivis keskmine brutokuupalk tõuseb jätkuvalt, suuri hüppelisi muutusi ei toimu, pigem jääb organisatsioonide suhtumine konservatiivseks, kommenteeris konsultatsioonifirma Fontes juhatuse liige Irja Rae.
"Lähtudes pikaajalisest statistikast ja asjaolust, et Eesti majandus oli 2011. aastal suhteliselt stabiilne, siis IV kvartali keskmine brutokuupalga number oli ootuspärane," kommenteeris Rae.
Rae lisas, et pikaajalise statistika ja stabiilse majanduse korral kipub nii olema, et iga aasta keskmine brutokuupalk tõuseb. "Kui nüüd vaadata keskmise brutokuupalga liikumist kuude lõikes, siis üldjuhul on see kõige kõrgem IV kvartali viimasel kuul, siis II kvartali viimasel kuul ja järgnevad II ja I kvartali viimased kuud," lausus Rae. Tema sõnul võib põhjus peituda aasta ja poolaasta tulemustasudes, ning kvartali tulemustasudes, mis siis vastalt kvartali viimastel kuudel välja arvestatakse.
"Ootuspärane on ka see, et kui detsembri keskmine brutokuupalk oli 918€ siis jaanuaris jääb see kuskil 820-840€ juurde," märkis ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Rae hinnangul pikaajalises perspektiivis keskmine brutokuupalk tõuseb jätkuvalt, suuri hüppelisi muutusi ei toimu, pigem jääb organisatsioonide suhtumine konservatiivseks. "Palku vaadatakse küll üle, muudetakse töötajatel, kelle tänane palgatase pole kooskõlas töötaja soorituse ning turul makstava tasuga. Keskmise brutokuupalga tõus on rohkem seotud suurenenud muutuvtasude kui inimeste kuu põhipalga tõusuga," lausus ta.
Statistikaamet teatas täna, et eelmise aasta neljandas kvartalis tõusis keskmine brutokuupalk aasta varasemaga võrreldes 6,3%, ulatudes 865 euroni.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.