• 22.02.12, 15:02
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Fontes: keskmine brutopalk tõuseb veelgi

Pikaajalises perspektiivis keskmine brutokuupalk tõuseb jätkuvalt, suuri hüppelisi muutusi ei toimu, pigem jääb organisatsioonide suhtumine konservatiivseks, kommenteeris konsultatsioonifirma Fontes juhatuse liige Irja Rae.
"Lähtudes pikaajalisest statistikast ja asjaolust, et Eesti majandus oli 2011. aastal suhteliselt stabiilne, siis IV kvartali keskmine brutokuupalga number oli ootuspärane," kommenteeris Rae. 
Rae lisas, et pikaajalise statistika ja stabiilse majanduse korral kipub nii olema, et iga aasta keskmine brutokuupalk tõuseb. "Kui nüüd vaadata keskmise brutokuupalga liikumist kuude lõikes, siis üldjuhul on see kõige kõrgem IV kvartali viimasel kuul, siis II kvartali viimasel kuul ja järgnevad II ja I kvartali viimased kuud," lausus Rae. Tema sõnul võib põhjus peituda aasta ja poolaasta tulemustasudes, ning kvartali tulemustasudes, mis siis vastalt kvartali viimastel kuudel välja arvestatakse.
"Ootuspärane on ka see, et kui detsembri keskmine brutokuupalk oli 918€ siis jaanuaris jääb see kuskil 820-840€ juurde," märkis ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Rae hinnangul pikaajalises perspektiivis keskmine brutokuupalk tõuseb jätkuvalt, suuri hüppelisi muutusi ei toimu, pigem jääb organisatsioonide suhtumine konservatiivseks. "Palku vaadatakse küll üle, muudetakse töötajatel, kelle tänane palgatase pole kooskõlas töötaja soorituse ning turul makstava tasuga. Keskmise brutokuupalga tõus on rohkem seotud suurenenud muutuvtasude kui inimeste kuu põhipalga tõusuga," lausus ta.
Statistikaamet teatas täna, et eelmise aasta neljandas kvartalis tõusis keskmine brutokuupalk aasta varasemaga võrreldes 6,3%, ulatudes 865 euroni.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 15.05.26, 11:34
Kaev ei sünni joonlauaga, sest maa all paneb asjad paika loodus
Kaevumeister Tarmo Hälvin ütleb, et maa all ei tööta miski joonlaua järgi. Ühel kinnistul tuleb vesi kätte viie meetri pealt, kõrvalkrundil võib sama tulemuse nimel kaevata poole sügavamale. Just ettearvamatus on see, miks salvkaevude rajamisel ei määra töö mahtu ainult rõngaste arv või augu sügavus, vaid pinnas, veesooned ja kogemus oskus seda kõike lugeda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele