Merko Ehituse kahjum 5,7 miljonit

Lähikvartalite ehitusturgu mõjutavad järgnevad tendentsid:

Regiooni eratellijate kindlustunne tuleviku osas on võrreldes aasta algusega langenud ning seetõttu puudub huvi uute hoonete/rajatiste ehitamise vastu. Eesti eurole üleminek ei ole oluliselt elavdanud välisinvesteeringute aktiivsust piirkonnas ega avaldanud loodetud positiivset mõju ehitusturule. Endiselt tuleb enamus uusi ehituslepinguid avalikust sektorist ning on rahastatud Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest.Turule jäänud vähesed tellijad (riik, omavalitsused) naudivad oma positsiooni – karmistuvad töövõtjatele esitatavad nõudmised garantiidele ning maksetähtaegadele, kasvab koormus ettevõtete käibevahenditele ning üha määravamaks muutub ettevõtete võimekus tulla toime likviidsuse ja rahavoogude juhtimisega.Sisendhindade suure volatiilsuse tõttu on projektide eelarvestamine ja planeeritud kuludega valmis ehitamine endiselt keeruline ning toob endaga kaasa täiendava riski fikseeritud hindadega ehituslepingute täitmisel. Kui aasta esimesel poolel oli ehitushindade kiire kallinemine ainult töövõtjate kanda, siis aasta teises pooles on probleem jõudnud ka tellijate teadvusse. Aina sagedamini tühistavad tellijad hankekonkursse, kuna esitatud pakkumised ei vasta 2009/2010. aastal koostatud eelarvetele ning projekti rahastamiseks eraldatud vahendid on ebapiisavad.Aasta esimesel poolel aktiviseerunud uute korterite ehitus Tallinnas ning Vilniuses on aasta teisel poolel selgelt pidurdunud. Ehituse sisendhindade kiire kasv võrreldes korterite müügihindadega saab oluliseks piiranguks uute elamuehitusprojektide käivitamisel lähitulevikus ning avaldab negatiivset mõju elamispindade pakkumisele. Seoses suureneva ebakindlusega majanduskeskkonnas on korterite ostjad asunud äraootavale seisukohale ega kiirusta ostuotsuste tegemisel. Pankade valmisolek finantseerida arendustegevust ning elamispindade lõppostjaid on hea Leedus ja Eestis ning rahuldav Lätis.Ebakindlus Euroopa ning USA rahaturgudel on räsinud investorite kindlustunnet ning selle tulemusena võib oodata globaalse nõudluse vähenemist ehitusteenuse järgi. Nõudluse vähenemisest tingituna võib oodata tulevikus globaalsete sisendite (teras, naftaproduktid) odavnemist, mis võib lühiajaliselt parandada juba sõlmitud ehituslepingute kasumlikkust. Samas raskendab selline ebaselguse jätkumine ehitussektori arenguvõimalusi keskpikas perspektiivis.

LHV ootas Merko Ehituselt neljandas kvartalis 23,4 protsendist aastast käibekasvu. Käibeprognoos on 56,3 miljonit eurot. Kahjum peaks langema ootuse kohaselt neljalt miljonilt eurolt 1,1 miljonile. Aktsia on saanud neutraalse soovituse 6,20-6,90 eurose õiglase väärtuse vahemikuga.

Evli Panki analüütik Joonas Joost soovitab aktsiat vähendada, hinnasihiga kuus eurot.

„Vähendasime varade allahindluse teate järel ka oma hinnasihti varasemalt 6,30 eurolt 6,00 eurole,“ ütles Joost. „Ootame 56,6 mln eurost käivet ja 5,9 miljoni eurost ärikahjumit, mida mõjutas hiljuti teatatud varade allahindlus. Ilma allahindluseta on ärikasumi ootus 0,0 mln eurot.“

Autor: Haldusuudised.ee