Eesti Raudtee pöördus streigi asjus kohtusse

Poliitilise värvinguga toetusstreigi korraldamise õiguslikud alused on tekitanud palju vaidlusi ning üheselt mõistetava vastuse puudumine pole ametiühingute ega ettevõtjate huvides, ütleb Eesti Raudtee oma pressiteates. Eesti Raudtee töötajatest kuulub streigiga liitunud ametiühingutesse 57 protsenti töötajatest, sealhulgas vedurijuhtidest 62 protsenti.

„Oleme mures, et algselt toetusstreigiks kavandatud tööseisak, mis ei olevat suunatud tööandja vastu, võib kujuneda aktsiooniks, mille eesmärk on 8. märtsil peatada Eesti Raudtee majandustegevus ehk põhjustada maksimaalset kahju just tööandjale,” vahendab ER pressiteade. ER andmetel tähendab seisakupäev kontsernile otsest kahju üle 300 000 euro, kaudne kahju ja mõju on veelgi suurem.

EVR Infra ja EVR Cargo on võtnud kollektiivlepingutega töötajate heaks 2012. aastaks üle 2 miljoni euro eest täiendavaid kohustusi toetuste ja lisatasude maksmiseks ning on lubadused täitnud korrektselt, kinnitavad ER esindajad.

Kontserni ettevõtted on töötajaid esindavate ametiühingutega sõlminud kollektiivlepingud, millega on võtnud kohustuse tagada töörahu. „Seetõttu peame kummaliseks streigi väljakuulutamisega tekkinud olukorda, kus ametiühingud on taganenud kollektiivlepingu täitmisest, samas kui Eesti Raudtee on täitnud töötajate ees võetud kohustused ning üleval pole ühtegi kollektiivset töötüli ega –vaidlust,” seisab pressiteates.

Vaatamata eile õhtul esitatud hagiavalduse käekäigule jätkab Eesti Raudtee ettevalmistuste tegemist 8. märtsil töö ümberkorraldamiseks, et tagada streigi toimumise korral raudteeliikluse toimimine.

Autor: Haldusuudised.ee