Euroopa Liidu nõudmisel peagi omanikku vahetav madala bilansilise väärtusega gaasi põhivõrk on praegu küllaltki heas seisus ning gaasituru toimimapanekuks olulisi lisainvesteeringuid ei vaja.
"Tänane gaasitorustik, eriti ülekandetorustik, on küllaltki heas seisus ja see täiendavaid investeeringuid ei vaja. Siseriiklikult on gaasitorustik rahuldavas seisukorras," märkis täna konkurentsiameti peadirektor Märt Ots. Ta nentis samas, et oleks vaja ühendust Soome ja vedelgaasiterminalidega, kuid vedelgaasiterminalid ühendavad põhivõrku nende omanikud.
Poliitilist kokkulepet eeldav Eesti ja Soome vaheline võimas gaasitoru maksaks umbes 100 miljonit eurot, rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja Ando Leppiman.
Investeeringuvajaduse teema tõusetus seoses Eesti Gaasi torustiku väga madala bilansilise hinnaga. Tarbijate suurimaks hirmuks on, et kui torustik läheb müüki, kirjutatakse nii kunstlikult üles aetud ostusumma kui ka teenuse kaasajastamiseks tehtavad investeeringud hüppeliselt kallinevate võrgutasudena gaasiarvele.
"Tahaksin kummutada väärarusaamist, et võrguteenusel on suur osa gaasi hinnast. Tänases (kodutarbijate - toim) lõpphinnas on keskmine võrgutasu 4,3%. Isegi kui tasu kahekordistuks, oleks see vaid 8,6%. Suurusjärk jääb ikkagi väga väikeseks," rääkis Ots.
Ettevõtete ostetava gaasi hind sisaldab praegu võrgutasusid umbes 10% ulatuses. Elektri puhul moodustavad tänased võrgutasud umbes poole tarbijate kulutustest.
"Minu isiklik arvamus on, et kui keegi seda võrku ostma hakkab, vaatab ta, mis on võrgu väärtuseks naaberriikides ja keegi selle eest 500 miljonit eurot küll maksma ei hakka," ütles Ots veendunult. Ots lisas, et kui torustiku uue omaniku makstav summa lähtub torustiku bilansilisest hinnast, läheks gaasi tarbimine vaid 1,8% kallimaks.
"Euroopas tuleb astuda kindlaid samme gaasituru liberaliseerimiseks, sest siinpool Atlandit (Atlandi ookeani ehk Euroopas - toim) on aastakümne kalleim gaasi hind ja sealpool Atlandit (Ameerikas - toim) aastakümne odavaim hind," sõnas Ots ja ähvardas torustiku hinna üleskruvijat pika ning kurnava kohtuvaidlusega.
"Reaalselt mõtleb Eesti Gaas selle peale, kust leida ostjaid. Ühtegi sellist indikatsiooni, et keegi tahab hakata võrguhinda kunstlikult üles ajada, (nt 51%le gaasi lõpphinnast), ei ole kohanud," kommenteeris Leppiman.
Ministeeriumis valmiv gaasituruseadus gaasi jaotusvõrku ei puuduta. "Kui Eesti Gaas tahab oma jaotusvõrku koos põhivõrguga müüa, võivad nad seda teha, kuid keegi ei sunni neid selleks," ütles Leppiman.
Gaasi põhivõrk lõpeb Tallinna äärelinnas, edasi on juba jaotusvõrk. Kokku on Eestis gaasi põhivõrku umbes 1000 kilomeetrit. Põhivõrk kuulub Eesti Gaasile. Jaotusvõrgu ettevõtteid on kokku umbes 20, Eesti Gaas on neist kõige suurem.

Hetkel kuum

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja selgitas, et Eesti Gaas peab põhivõrgule leidma ise teatud tähtajaks ostja. Keegi ei hakka midagi lihtsalt ära võtma, ehkki praeguses seadusandluses on viimase variandina võimalik kasutada ka sundvõõrandamist. Tähtaegade ületamise eest määratakse enne aga Eesti Gaasile tõenäoliselt trahvi ning seda kuni 10% ettevõtte aastakäibest.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.

Hetkel kuum

Megadiili võrmefiguur EfTEN Capitali juht Viljar Arakas tunneb rõõmu.
Uudised
  • 05.08.26, 09:13
Eesti kinnisvarahaid ostsid Riias 42000-ruuduse kaubanduskeskuse
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
Fotol on Tõnu Toompark ja Karin Vinkel võtsid teemad osadeks hoo ning lustiga.
Uudised
  • 06.08.26, 14:06
Eksperdid: kinnisvarainvesteering ja flippimine pakuvad võimalusi, aga ära armu sellesse
Antud piirkonnas arhitektuurselt ja linnaruumiliselt probleemne Solarise Keskus püstitati 2009. aastal Estonia teatri ja Eesti Panga ning Teatri väljaku lähistele. Värske juht püüab seda keskust päästa. Kas see õnnestub, näitab aeg.
Saated
  • 10.08.26, 06:15
Kroonilises kahjumis Solarise värske juht: “Keskuse väärtus on tegelikult suurem, kui praegu paistab”
Kahjumis tammuval ettevõttel on kaelas kümnete miljonite eest laenukohustisi
City24.ee portaalijuht Karin Noppel-Kokerov osutab turukurioosumile.
Uudised
  • 06.08.26, 06:15
Üürileandjad küsivad Tallinnas ja Tartus eriti krõbedat hinda
Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm vaatab tulevikku optimismiga.
Uudised
  • 10.08.26, 10:44
Tallinna suurima linnaosa arendaja kaotas raskelt kasumit, ent ambitsioon kannustab
Möödunud aasta võrdlusbaasi mõjutas maadiil
Hooned kerkivad. Hoonete projekti arhitektuurse lahenduse on loonud ARS Projekt.
Uudised
  • 10.08.26, 11:13
Leedu investorid panid Endoveri võlakirjadele käpa peale
Vaata galeriist, kuidas arendus välja hakkab nägema
Remicon OÜ juhatuse liige Alex Roost on riiklikult tunnustatud kinnisvara korrashoiu ekspert ning kutseline kinnisvarahaldus- ja hooldusjuht (tase 6).
Uudised
  • 07.08.26, 08:00
Korteriühistute valus dilemma: kokkuhoid või kulude edasilükkamine?
Millest koosneb hoone pikaajaline remondikava? Mida tuleb laenu võtmisel võrrelda? Mida märkab kogenud haldur? Millest koosneb tark kokkuhoid?
Tallinna Linnavalitsuse poolt kehtestatud detailplaneeringu kohaselt võib Liivalaia tn 24 kinnistu ostja ehitada sealsele alale ühe kaasaegse kõrghoone.
  • ST
Sisuturundus
  • 31.07.26, 12:13
Liivalaia kohtumaja on jõudnud turule ja ootab uut omanikku

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele