Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
MKM: gaasi põhivõrk saab hakkama investeeringuteta
Euroopa Liidu nõudmisel peagi omanikku vahetav madala bilansilise väärtusega gaasi põhivõrk on praegu küllaltki heas seisus ning gaasituru toimimapanekuks olulisi lisainvesteeringuid ei vaja.
"Tänane gaasitorustik, eriti ülekandetorustik, on küllaltki heas seisus ja see täiendavaid investeeringuid ei vaja. Siseriiklikult on gaasitorustik rahuldavas seisukorras," märkis täna konkurentsiameti peadirektor Märt Ots. Ta nentis samas, et oleks vaja ühendust Soome ja vedelgaasiterminalidega, kuid vedelgaasiterminalid ühendavad põhivõrku nende omanikud.
Poliitilist kokkulepet eeldav Eesti ja Soome vaheline võimas gaasitoru maksaks umbes 100 miljonit eurot, rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja Ando Leppiman.
Investeeringuvajaduse teema tõusetus seoses Eesti Gaasi torustiku väga madala bilansilise hinnaga. Tarbijate suurimaks hirmuks on, et kui torustik läheb müüki, kirjutatakse nii kunstlikult üles aetud ostusumma kui ka teenuse kaasajastamiseks tehtavad investeeringud hüppeliselt kallinevate võrgutasudena gaasiarvele.
"Tahaksin kummutada väärarusaamist, et võrguteenusel on suur osa gaasi hinnast. Tänases (kodutarbijate - toim) lõpphinnas on keskmine võrgutasu 4,3%. Isegi kui tasu kahekordistuks, oleks see vaid 8,6%. Suurusjärk jääb ikkagi väga väikeseks," rääkis Ots.
Ettevõtete ostetava gaasi hind sisaldab praegu võrgutasusid umbes 10% ulatuses. Elektri puhul moodustavad tänased võrgutasud umbes poole tarbijate kulutustest.
"Minu isiklik arvamus on, et kui keegi seda võrku ostma hakkab, vaatab ta, mis on võrgu väärtuseks naaberriikides ja keegi selle eest 500 miljonit eurot küll maksma ei hakka," ütles Ots veendunult. Ots lisas, et kui torustiku uue omaniku makstav summa lähtub torustiku bilansilisest hinnast, läheks gaasi tarbimine vaid 1,8% kallimaks.
"Euroopas tuleb astuda kindlaid samme gaasituru liberaliseerimiseks, sest siinpool Atlandit (Atlandi ookeani ehk Euroopas - toim) on aastakümne kalleim gaasi hind ja sealpool Atlandit (Ameerikas - toim) aastakümne odavaim hind," sõnas Ots ja ähvardas torustiku hinna üleskruvijat pika ning kurnava kohtuvaidlusega.
"Reaalselt mõtleb Eesti Gaas selle peale, kust leida ostjaid. Ühtegi sellist indikatsiooni, et keegi tahab hakata võrguhinda kunstlikult üles ajada, (nt 51%le gaasi lõpphinnast), ei ole kohanud," kommenteeris Leppiman.
Ministeeriumis valmiv gaasituruseadus gaasi jaotusvõrku ei puuduta. "Kui Eesti Gaas tahab oma jaotusvõrku koos põhivõrguga müüa, võivad nad seda teha, kuid keegi ei sunni neid selleks," ütles Leppiman.
Gaasi põhivõrk lõpeb Tallinna äärelinnas, edasi on juba jaotusvõrk. Kokku on Eestis gaasi põhivõrku umbes 1000 kilomeetrit. Põhivõrk kuulub Eesti Gaasile. Jaotusvõrgu ettevõtteid on kokku umbes 20, Eesti Gaas on neist kõige suurem.
Hetkel kuum
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja selgitas, et Eesti Gaas peab põhivõrgule leidma ise teatud tähtajaks ostja. Keegi ei hakka midagi lihtsalt ära võtma, ehkki praeguses seadusandluses on viimase variandina võimalik kasutada ka sundvõõrandamist. Tähtaegade ületamise eest määratakse enne aga Eesti Gaasile tõenäoliselt trahvi ning seda kuni 10% ettevõtte aastakäibest.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.
Enimloetud
1
Liveni Berliini projektide investeeringud on väärt priskeid miljoneid. Andero Laur vaatab tulevikku optimismiga
5
Eluasemeturu hoonefond paisub. Tervikturg elavneb, ent unustage laialdane hinnatõus, pigem ees paistab tühjade majade fenomen.
6
Vaata, kuidas on korterihuvilistest välisresidentide struktuur muutnud 6 aastaga.
Viimased uudised
Liveni Berliini projektide investeeringud on väärt priskeid miljoneid. Andero Laur vaatab tulevikku optimismiga
Vaata, kuidas on korterihuvilistest välisresidentide struktuur muutnud 6 aastaga.
Konverentsid
Hetkel kuum
Senise praktika baasilt ostja jõuõlg kasvab edasi ja terendumas on tühjade majade fenomen
Eluasemeturu hoonefond paisub. Tervikturg elavneb, ent unustage laialdane hinnatõus, pigem ees paistab tühjade majade fenomen.
Vaata, mis nurgakivi panekul toimus ja kes seal olid. Vaata, milline see hoone hakkab välja nägema väljast ja seest.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele