Mida arvestada vara kindlustamisel?

Juhul kui maja hävib õnnetuses nullini, siis on liidu juristi Jüri Aava kinnitusel kliendil õigus nõuda selle maja taastamist ning taastamise kulud hüvitatakse. Kui ta aga otsustab võtta rahalise hüvitise, siis tekib kindlustusandjal võimalus arvestada hoone väärtusest maha kulum.Arvestama peab asjaoluga, et igal kindlustusandjal on valik, kuidas pakkuda välja hüvitise suuruse arvutamine. Teisalt on kliendi valik, kas sellist kindlustuslepingut sõlmida või mitte, kuna meetod peab olema kindlustustingimustes välja toodud.

Lepingu sõlmimiseks tuleb võtta aegaKodukindlustus lepingu sõlmimisel on Potsepa ja Aava sõnul kliendi poolt kõige tähtsam võtta aega ja nõuda aega ka kindlustusandjalt. Viie minutiga sõlmitud leping võib hiljem valusalt kätte maksta. Eriti tähelepanelik tasub olla kodulaenu võtmisel, mil kindlustus tehakse tihtilugu vaid panga nõudmiste täitmiseks. „Harilikult ei mõtle inimene, et kui tegelikult peaks koduga midagi juhtuma, siis kuidas ja mida talle hüvitatakse,“ rääkis Aava ning lisas, et kindlustustingimused on alati paberi peal must-valgel kirjas ning need tuleb endale selgeks teha.    

Kindlustusmaakleri vahendusel kindlustamisel peab klient mõistma, milleks ta maaklerit volitab. „Tuleb aru saada millist teenust maakler osutab ning millise teenuse eest kannab ta vastutust,“ märkis Aava. Maakleri roll on omakorda reguleeritud seadusega.Kuna maakleri kohustuste hulka kuulub kindlustushuvi väljaselgitamine, siis peab ta  aitama inimesel kindlaks määrata ka kindlustussumma. Siinkohal tekib küsimus, miks maakler peaks olema pädevam kui kindlustusseltsi töötaja või inimene ise.Lisaks on Eesti turul tavaline, et maaklerite maksab tasu kindlustusandja. Potsepp tunnistas, et huvide konflikt on olemas, kuid tema kinnitusel pole ainult Eesti eripära, vaid levinud praktika ka mujal maailmas.

Kindlustusmaakleril ja –agendil on põhimõtteline vaheKui inimene kasutab oma hoone kindlustussumma kindlakstegemisel kindlustusmaakleri abi, siis peab ta kindlasti arvestama sellega, et maakler ei ole mitte kindlustusseltsi esindaja, vaid inimese enda esindaja. Lepingusse märgitud kindlustussumma suuruse eest vastutab sel juhul ikkagi kindlustusvõtja.

„Kahjuks ei tee klient väga hästi vahet, kas tal käis hoonet hindamas kindlustusagent või kindlustusmaakler. Kindlustusagent on kindlustusseltsi esindaja, kuid kindlustusmaakleri palkab klient ennast esindama,“ märkis Potsepp. Kui tekib vaidlus selle üle, kumb osapool eksis, siis on põhimõtteline vahe - kas probleem on kliendi ja maakleri vahel või kliendi ja kindlustusagendi vahel.Soovitust teha leping kindlustusmaakleri kaudu või otse kindlustusseltsiga, pole Potsepa sõnul võimalik anda. See sõltub, kas inimene tahab, et keegi teda esindab.Kui kindlustussumma on määratud kindlustusseltsi töötaja soovitusel ja see osutub hiljem liiga suureks, siis tuleks pöörduda kindlustusandja poole. Sellisel juhul arvutab firma ülemakstud kindlustusmaksed tagasi, kuid see on ka kõik. „Tavaliselt pole asi ülekindlustuses, vaid selles, et inimene arvab, et ta saabki lepingul märgitud kindlustussumma alati kätte. Oluline on siinjuures see, et kunagi ei saa rohkem kui kahju oli,“ märkis Potsepp.Suurema summa määramise mõte on teenindusjuhi sõnul eelkõige vältida alakindlustatust, mis on kliendi jaoks oluliselt hullem situatsioon, sest siis jääb osa hüvitist saamata. Praktikas olevatki probleem pigem selles, et kindlustussumma on liiga väike.

Võimalik pöörduda lepitusorganisseKindlustusseltside liidu juures tegutseb lepitusorgan, kuhu kindlustusvaidluste korral on võimalik pöörduda. Kõik Eestis püsivalt tegutsevad kindlustusandjad on Potsepa sõnul kindlustusseltside liidu liikmed ja andnud ette nõusoleku osaleda lepituses. „Kui kindlustusandjaga on tekkinud tõsine vaidlus, siis kindlasti tuleb ja saab pöörduda lepitusorganisse enne kui minnakse edasi kohtusse või kusagile mujale,“ ütles ta.