Eluaseme soetamisel ei oska Eesti inimesed arvestada tulevaste halduskuludega, mis sunnib elama üle oma võimete, rääkis SEB kinnisvaraettevõte Estectus juht Hannes Kuhlbach tänasel konverentsil „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?“.
Eluasemeturgu iseloomustavad näitajad, mis aitasid kinnisvaramulli paisumisele kaasa:
• Eestis puudub traditsiooniline hüpoteekpangandus. Eluasemelaen on finantstoode, mida müüakse samas letis krediitkaardi, pensionisamba ja elukindlustusega. Turu määravad omakorda pangad ja arendajad;
• Eestis ei ole naljakate nimedega riiklikke panku nagu Fannie Mae või Freddie Mac, vaid nende asemel on Rootsile kuuluvad suurpangad;
• Kinnisvarasektoris on valdavalt arendaja või ehitaja kasumile orienteeritud konkurents, kus määrab müügihind
• Ostuotsuste tegemisel ei oma haldus- ja hoolduskulud suurt tähtsust. Energiakulu ruutmeetri kohta ei oska enamik ostjaid kuus välja minevateks eurodeks ümber arvutada;
• Buumi ajal puudus kogemus turu langusest. Seejuures puudus ka laenu teenindamise kogemus langevas majanduses;
• Säästud olid pensionäridel, laenud noortel. Vanemad panid oma vara tagatiseks, et noored saaksid kodu muretseda;
• Eesti omamaine kapital ei osalenud eluasemelaenude finantseerimisel.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvaraturul on mitmeid põnevaid riike, kuhu Eesti investorid on oodatud. Üks selliseid linnu on Dubai. Kiirelt kasvav linn ja lisandunud elanikkond annab kinnisvarasse investeerijatele põhjust rõõmustamiseks, ütles Skover Kinnisvara OÜ juht Sanders Skorik.