Kriisiotsuse hind – II sammas pool miljardit kõhnem

Arvutuse aluseks võttis pank 850eurose keskmise kuupalgaga tüüpiline K3 pensionifondi kliendi, kelle pensionikonto jääk oli 2008. aasta alguses 1000 eurot. "Kui riik ei oleks maksete peatamise otsust teinud, oleks näidiskliendi pensionikonto väärtus 3688 eurot ehk 37% rohkem kui täna. Seda saamata jäänud 37% võib pidada ka pensionisüsteemi muutmise hinnaks," kommenteeris Swedbanki investeerimisfondide juht Loit Linnupõld.  Maksed peatanud keskmise kliendi pensionikonto väärtuseks sai pank 2361 eurot, sarnase makseid jätkata otsustanud kliendi pensionikonto väärtus oleks olnud 2684 eurot ehk ligi 14% rohkem.

Turgude tõusulaine jäi kasutamataEnamik erinevusest tuleb kogumise distsipliinist kinni pidamisest. Kuigi sissemaksed II sambasse on suhteliselt väikesed, siis aja jooksul koguneb nendest kokku Linnupõllu sõnul arvestatav summa. "Loomulikult oleks kliendid olulisemal määral saanud osa 2009. aasta teise poole ja 2010. aasta headest tootlusest juhul, kui sissemakseid poleks otsustatud peatada," märkis Linnupõld ja lisas, et 2009-2010 tegid väärtpaberiturud tagasi suure osa kriisiaegsest kukkumisest, mistõttu sellel perioodil oleks olnud just kasulik makseid teha.

Ka SEB Elu- ja pensionikindlustuse juhatuse esimehe Indrek Holsti sõnul oli otsus algusest peale kliendile negatiivne. "Täna saab teha tagantjärgi arvutusi ning hinnata otsuse negatiivset mõju, mis peamiselt tekkis maksete peatamisest turgude madalseisus, välistades koos sellega pensionivarade maksimaalse osaluse turgude kasvust," märkis Holst ja lisas, et teiselt poolt oli tegemist selgelt poliitilise otsusega, mis andis Eestile võimaluse üle minna eurole. "Kui euro aitab majanduse kasvule kaasa, mis toob töötust alla, siis kas ilma selle otsuseta oleks meie elu parem?" viskas Holst õhku küsimuse.

LHV Panga fondijuhi Andres Viisemanni sõnul polnud riigi otsus peatada II samba maksed kindlasti kergete killast, kuid see oli olukorrast tingtitud raske otsus. "Vaevalt, et keegi seda soovis ja selle üle uhke on. Ma usun, et see ei olnud kellegi vabast tahtest sündinud otsus. Seetõttu ei pea ma õigeks ka seda kritiseerida," märkis Viisemann ja lisas, et täna peaks pigem keskenduma sellele, kuidas aidata tulevikus inimestel koguda vahendeid, mille arvel pärast pensionile jäämist oleks võimalik oma elustandardit säilitada.

Keskmise palga saajal pension 4-6 eurot väiksemTootlusi, turgude tõuse-mõõnu ja aega kõrvale jättes ning pensioni kogumise fakti arvestades saab külmutamise otsuse tõttu Eesti keskmise palga teenija tulevikus Holsti andmeil 4-6 eurot väiksemat kuupensioni. Swedbanki arvutuste kohaselt seitse eurot.

TAUST