KOVid löövad käed erafirmadega, et vältida laenupiiranguid

Riigikontroll leidis, et kohalikud omavalitsused ei ole tihti avaliku ja erasektori koostööle ehk averusele esitatavatest nõuetest teadlikud ega analüüsi, kas projekti elluviimine koos erapartneriga on kõige otstarbekam. Erapartneri valimine koostööks ei toimu läbipaistvalt.

Riigikontroll auditeeris kohalike omavalitsuste koostööd erapartneritega avalike teenuste pakkumisel. Uuriti 15 avaliku ja erasektori koostöö- ehk averusprojekti, mille üheks osapooleks oli kohalik omavalitsus või tema ühing ja teiseks osapooleks eraettevõte. Auditi käigus hinnati omavalitsuse või temale kuuluva ühingu tegevust projekti elluviimisel: kas erapartner oli välja valitud riigihangete seaduse kohaselt; kas projekti elluviimiseks võetud pikaajalised rahalised kohustused on kajastatud õigesti ning kas projekte on eelhinnatud põhimõttele järgi, et avalike teenuste osutamine peab toimuma soodsaimatel tingimustel.

Riigikontroll leidis, et enne averuse kasuks otsustamist ei analüüsitud ühelgi juhul, kas averuse eelistamine teistele koostöövormidele on põhjendatud. Samuti ei tehtud põhjalikke riskihindamisi ega üritatud analüüsida, kas on mõistlik siduda omavalitsus pikaajaliste rahaliste kohustustega tulevaste põlvkondade arvel.

Partneri kompetentsus jääb tagaplaanile

Erapartneri valikul oli omavalitsuse jaoks otsustavaks finantsvõimekus, tagaplaanile jäi kompetentsus projektiga seotud valdkonnas. Samas oli mõnel juhul põhjalikult analüüsitud projekti ehituslikku ja majanduslikku osa (Tallinna Loopealse elamud, Vändra Tervisekeskus, Värska Koidula piiripunkti parkla jt).

Rohkem kui poolte auditeeritud projektide puhul ei saanud kohalikud omavalitsused aru, et tegu on averusprojektidega, mille elluviimisel tuleb arvestada mitme seadusega. Teadmatuse põhjus on paljuski selles, et averust reguleerivad õigusaktid ei ole üheselt mõistetavad.

14 projektist üheksa puhul ei olnud omavalitsus erapartneri valimisel lähtunud riigihangete seadusest. Kümnest ehitustööde kontsessioonist (pikaajaline lepinguline luba mõne sellise ehitise rajamiseks ja kasutamiseks, kus pakutakse avalikke teenuseid) oli riigihankemenetlus korraldatud ainult ühel juhul (Vändra alev). Kõigil kolmel juhul, kui koostöö erapartneriga seisnes teenuste osutamises, oli riigihangete seadust järgitud.

Kuuest omavalitsusele pikaajalisi rahalisi kohustusi kaasa toonud projektist nelja ei kajastanud omavalitsus kohustusena oma aastaaruandes (sh oli Kuusalu vald enne auditi algust vea finantsarvestuses parandanud).

Kiirus sunnib takka

Viia pikaajalisi rahalisi kohustusi kaasa toonud projektid ellu koostöös erasektoriga oli omavalitsus otsustanud enamjaolt seetõttu, et vältida seaduses neile kehtestatud laenupiiranguid. Kuigi averusprojekti kulukus võrreldes pangalaenuga on omavalitsustele hästi teada, tingib soov ehitamisega võimalikult kiiresti peale hakata otsustamise averuse kasuks. Näiteks selgus ühe omavalitsuse tehtud arvutustest, et laenupiirangu vältimise tõttu ette võetud averusprojekt muutis selle maksumaksjale lõppkokkuvõttes ca 50% kallimaks.

Riigikontrolli arvates tuleb rahandusministeeriumil analüüsida ellu viidud averusprojekte, võtta initsiatiiv projektidega seotud juhiste väljatöötamiseks ja nõustada projektide elluviijaid.

Autor: Haldusuudised.ee