Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Stenbocki järglased müüvad mõisa
Stenbocki suguvõsa on pannud oksjonil müüki Kuusalu vallas asuva Kolga mõisa.
Koos mõisahoonetega on müügis ka 88 hektarit ümbritsevat maad. Oksjon toimub keskkonnas haamer.net 24. aprillist 7. maini. Alghind oli 1,1 miljonit eurot, tänaseks on see langenud 50 000 euro võrra.
Kolga mõis asub Tallinnast 47 km kaugusel Lahemaa rahvuspargi territooriumil. 1298. aastal esmamainitud mõis ehitati keskajal välja kivist linnusena, mis jäi varemetesse Liivi sõjas ning arvatavasti lammutati uuemate mõisahoonete valmimisel 17. sajandil, tutvustab kompleksi Valdo Prausti koostatav Eesti mõisaportaal mois.ee.
1820ndatel ehitati peahoone põhjalikult ümber stiilseks klassitsistlikuks paleeks, mil ta sai oma praeguse väliskuju. Hoone fassaadile lisati tollal eenduv keskosa ja külgosad, mis kõik olid kolmekorruselised.
Peahoonele lisati peamiselt 18. sajandil suur hulk kõrvalhooneid, mis kokku moodustasid stiilse ansambli. Peahoonega oli seotud kaks suletud kinnist kompleksi, nn hoovi.
Rootsi kuningas Johan III kinkis 1581. aastal Kolga ja selle ümbruse kuulsale väejuhile Pontus de la Gardiele. 1658 läks mõis perekonnasidemete kaudu von Stenbockide suguvõsa omandusse. Mõisasüda kuulus von Stenbockidele kuni 1940. aastani, mil mõis natsionaliseeriti.
Kaasajal on kogu mõisakompleks tagastatud von Stenbockide suguvõsale. 1980-90ndatel rekonstrueeritud tallis asub hotell, selle kõrval restaureeritud valitsejamajas konverentsikeskus. Mõisa peahoones tegutses varem Kolga restoran.
Sama suguvõsa nime kannab ka Tallinna vanalinnas asuv Stenbocki maja, mis on Eesti valitsuse ja riigikantselei töö- ja esindushoone. See on ehitatud 18. sajandi lõpus krahv Jakob Pontus Stenbocki linnaresidentsiks. 1924 läks hoone üle Eesti riigi omandusse.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.
Enimloetud
1
Liveni Berliini projektide investeeringud on väärt priskeid miljoneid. Andero Laur vaatab tulevikku optimismiga
5
Eluasemeturu hoonefond paisub. Tervikturg elavneb, ent unustage laialdane hinnatõus, pigem ees paistab tühjade majade fenomen.
6
Vaata, kuidas on korterihuvilistest välisresidentide struktuur muutnud 6 aastaga.
Viimased uudised
Liveni Berliini projektide investeeringud on väärt priskeid miljoneid. Andero Laur vaatab tulevikku optimismiga
Vaata, kuidas on korterihuvilistest välisresidentide struktuur muutnud 6 aastaga.
Konverentsid
Hetkel kuum
Senise praktika baasilt ostja jõuõlg kasvab edasi ja terendumas on tühjade majade fenomen
Eluasemeturu hoonefond paisub. Tervikturg elavneb, ent unustage laialdane hinnatõus, pigem ees paistab tühjade majade fenomen.
Vaata, mis nurgakivi panekul toimus ja kes seal olid. Vaata, milline see hoone hakkab välja nägema väljast ja seest.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele