Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Stenbocki järglased müüvad mõisa
Stenbocki suguvõsa on pannud oksjonil müüki Kuusalu vallas asuva Kolga mõisa.
Koos mõisahoonetega on müügis ka 88 hektarit ümbritsevat maad. Oksjon toimub keskkonnas haamer.net 24. aprillist 7. maini. Alghind oli 1,1 miljonit eurot, tänaseks on see langenud 50 000 euro võrra.
Kolga mõis asub Tallinnast 47 km kaugusel Lahemaa rahvuspargi territooriumil. 1298. aastal esmamainitud mõis ehitati keskajal välja kivist linnusena, mis jäi varemetesse Liivi sõjas ning arvatavasti lammutati uuemate mõisahoonete valmimisel 17. sajandil, tutvustab kompleksi Valdo Prausti koostatav Eesti mõisaportaal mois.ee.
1820ndatel ehitati peahoone põhjalikult ümber stiilseks klassitsistlikuks paleeks, mil ta sai oma praeguse väliskuju. Hoone fassaadile lisati tollal eenduv keskosa ja külgosad, mis kõik olid kolmekorruselised.
Peahoonele lisati peamiselt 18. sajandil suur hulk kõrvalhooneid, mis kokku moodustasid stiilse ansambli. Peahoonega oli seotud kaks suletud kinnist kompleksi, nn hoovi.
Rootsi kuningas Johan III kinkis 1581. aastal Kolga ja selle ümbruse kuulsale väejuhile Pontus de la Gardiele. 1658 läks mõis perekonnasidemete kaudu von Stenbockide suguvõsa omandusse. Mõisasüda kuulus von Stenbockidele kuni 1940. aastani, mil mõis natsionaliseeriti.
Kaasajal on kogu mõisakompleks tagastatud von Stenbockide suguvõsale. 1980-90ndatel rekonstrueeritud tallis asub hotell, selle kõrval restaureeritud valitsejamajas konverentsikeskus. Mõisa peahoones tegutses varem Kolga restoran.
Sama suguvõsa nime kannab ka Tallinna vanalinnas asuv Stenbocki maja, mis on Eesti valitsuse ja riigikantselei töö- ja esindushoone. See on ehitatud 18. sajandi lõpus krahv Jakob Pontus Stenbocki linnaresidentsiks. 1924 läks hoone üle Eesti riigi omandusse.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
4
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
5
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Viimased uudised
Põhjalik tabel annab aimu, mis edaspidi on lubatud, mis mitte
Konverentsid
Hetkel kuum
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele