Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lennusadama ehitus jättis Nordeconi 4 miljoniga miinusesse
Üleeile avatud Lennusadama tõi ehitusfirmale Nordecon ligi 4 miljoni eurose kahjumi.
Tallinna Lennusadama Vesilennukite angaaride avamisel ütles börsifirma suuromanik ja nõukogu esimees Toomas Luman, et Lennusadama renoveerimine on tõenäoliselt suurim ühekordne eraannetus kultuurile ning soovis anda sümboolse 3 985 767 eurose tšeki Meremuuseumi esindaja Urmas Dreseni ja Eesti Vabariigi kultuuriminister Rein Langile.
Nordeconi juhi Jaano Vingi sõnul on nad saanud antud objektilt tõepoolest mainitud ulatuses kahjumit ja see on kajastanud ka ettevõtte vastava perioodi aruannetes (Nordecon teenis 2010-11 kokku 17,8 miljonit eurot kahjumit – toim.).
Vingi sõnul ei vasta seega kuidagi tõele pahatahtlikud väited, et Nordecon saab kusagilt või kelleltki kahjumliku projekti lõpetamiseks lihtsalt raha juurde.„Lubasime lepingut sõlmides Meremuuseumi vesilennukite angaarid valmis ehitada ja oleme oma sõna pidanud, kuigi tööde käigus selgunud täiendavad ettenägematud probleemid hoone seisukorras ja seonduvalt hüppeliselt kasvanud kulud oleksid pigem eeldanud platsilt lahkumist ja lepingust taganemist, nagu mitmed konkurendid ka samal ajaperioodil tegid,“ lisas Vink.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Börsifirma juhi sõnul on kahjumlike projektide sõlmimise vastu alati vähem või rohkem rohtu. „Meremuuseumi puhul siiski peab nentima, et nii suures ulatuses lepingu sõlmimise järel ilmnenud probleemide vastu head „kindlustust“ kahjuks polegi.“
Vingi sõnul annaks kõiki ehitusprojekti osapooli rahuldava tulemuse nii massiivse renoveerimise puhul (nagu seda oli Lennusadam – toim.) siiski vaid ühikhindadele põhinev ehitusleping, kus ehitajale tasutakse reaalselt teostatavate tööde eest vastavalt lõplikule projektilahendusele.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.