Meeste palgaootus on naiste omast kõvasti kõrgem

CV-Online’i ametite nimekirjas olevast 600 ametist veidi üle 500 puhul on naiste palgaootus meeste omast madalam, 5 puhul võrdne ning 86 puhul kõrgem.

„Enamike ametite puhul joonistub selgelt välja, et keskmiselt on naiste palgaootus meeste omast madalam,“ kommenteeris tulemusi CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross.

TOP 10 ametit, mille puhul meeste palgaootus on naiste omast kõrgem(Ametinimetus; Naiste palgaootusest kõrgem)

1. põllumajanduse abitööline 38%

2. giid 10%3. reisisaatja (turismisektoris) 9%4. juht (info/meedia) 7%5. personaliarendusjuht 6%6. toimetaja 6%7. internetilehe sisutoimetaja 5%8. assistent (transport) 5%9. tõlkija 4%10. kultuuritöötaja 4%

Analüüsist selgus, et meeste palgaootus on kõrgem eeskätt müügi- ja juhtimisega seotud ametikohtadel ning oskustööliste seas. Ühes suurusjärgus on meeste ja naiste ootus IT, reklaami, turunduse ja info/meedia valdkonnas.

"Naiste palgaootus on kõrgem nö pehmemates valdkondades nagu turism, personalitöö ning teatud ametite puhul, mille vastu naiste huvi on suurem, nagu näiteks toimetaja ja tõlgi töö. Pisut erandlikum on põllumajanduse abitöölise amet, mille puhul on tõenäoliselt välja kujunenud nii, et naised teevad tasuvamaid abitöid,“ kommenteeris tulemusi CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross.

Poliitikauuringute Keskuse Praxis palgalõhe uuring on avaldunud, et üks olulisi põhjusi, miks naised teenivad keskmiselt väiksemat palka, on see, et nad koonduvad tegevus- või ametialadele, mis on keskmiselt madalamalt tasustatud.

„Kui Praxise info peab paika, tekib ikkagi küsimus, kas samal positsioonil töötav mees ja naine saavad niiöelda sama palka? Kui võtta arvesse, et enamike positsioonide puhul on naiste palgaootus meeste omast väiksem, siis võib eeldada, et see ei ole nii. Tasub mõelda igapäevapraktikale erasektoris – enamasti ei ole tööpakkumises ega töövestlusel palganumbrit välja toodud. Lähtutakse eeskätt firma võimalustest ja tööotsija küsitust. Seejuures tööotsija soovidest üldjuhul üle pakkuma ei hakata,“ arutles Gross.

„Seega naiste ja meeste erinev palgaootuse tase on mõtlemiskoht – miks see on täna Eestis nii? Kas see peaks nii olema? Kui jah, siis on see lihtsalt taustinfo ja huvitav ülevaade. Kui mitte, siis mida me saame selle muutmiseks ära teha?“ tõstatas Gross küsimuse.

CV Online analüüsis andmebaasis olevates CV-des välja toodud palgaootust (netotasu). Vaatluse all olid CV-d, mida on viimase kahe aasta jooksul uuendatud ehk üle 145 000 dokumendi.

Autor: Haldusuudised.ee