Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pagevad arstid
Aprillis korraldatud anonüümsele veebiküsitlusele vastanud kolmesajast Eesti arstist pooled kinnitasid, et läheksid parema pakkumise korral välismaale tööle.
Viimasel aastal on äraminekule aeg-ajalt mõelnud 42% vastanud arstidest, 29% on seda kaalunud tõsiselt, vahendavad meditsiiniuudised.
Et kõrgem palk mõjutab uue põhitöökoha kasuks otsustama, kinnitas enamik küsitletuist (70%). Pea pooled arstid töötavad üle 40 tunni nädalas ja sama paljud märkisid, et inimlikum töökoormus paneks neid senist töökohta hülgama.
Soomes töötav Eesti arst Ingmar Lindström selgitab, et keskmise Soome arsti tööpäev tervisekeskuses kestab kella 8st 16ni. Selle aja jooksul võtab ta vastu 10–15 patsienti, kellest igale kulub 20 minutit, teeb umbes viis telefonikõnet ja paberitööd.
Paaril korral nädalas on valvetunnid kas 8st 12ni või 12st 16ni. Siis võib patsiente olla isegi üle 20, aga üldjuhul on neid ikka vähem.
“Kliinilised oskused on Soome esmatasandi arstil laiemad kui Eesti omal, sest Soome ülikoolides on arstiõppes olulisel kohal praktiliste kogemuste hankimine. Eestis peab arst tegelema suure hulga kliinilise töö väliste teemadega, mis minu arvates teevadki tööpäeva närvesöövaks ja väsitavaks,” ütleb Lindström. Soomes on abipersonalil ja õdedel rohkem õigusi.
“Arst kasutab oma töös diktofoni, mis aitab aega kokku hoida, samas on sissekanded küllaltki pikad ja põhjalikud – see aitab ka tõendite ja saatekirjade puhul. Seega on töökorraldus läbimõeldum ja arsti ei peeta nõukogude aja igandina odavaks nupukeseks,” kirjeldab ta.
Hetkel kuum
Sellegipoolest esineb Soomeski rahulolematust suure töökoormusega. Esmatasandi õlule tuleb uusi kohustusi, mille haldamisega tervisekeskuse arst tegelema peab, samas kui ressursse sama kiiresti ei tule.
Loe pikemalt tänasest Äripäevast.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Enimloetud
Viimased uudised
Estonia teatrit ja linnahalli kasutatakse poliitmängudeks
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Hepsori, Merko ja Citadele Lätit hõlmavad kommentaarid on paraku turuolukorda peegeldavad. Ent Lätifenomen on vaid rehkenduse üks pool
Konverentsid
Hetkel kuum
Hinnalangus ulatub ka müügituruni
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele