Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa Liit tahab hakata sarnanema e-Eestiga
Eile Euroopa Komisjoni avalikustatud määruse eelnõu võimaldab hakata tegema turvalselt piiriüleseid elektroonilisi tehinguid Euroopas.
Täna oleme Eestis harjunud ID-kaardi abil kõikvõimalikke e-teenuseid kasutama, dokumente digitaalselt allkirjastama, mobiili ID abil parkima või apteegis digiretsepti näitama. Kui aga suundume mõnesse teise Euroopa riiki, siis nimetatud teenuseid enam asjaajamisel kasutada ei saa. Samuti pole võimalik interneti teel registreeruda välisülikooli ega asutada välisriigis äriühingut või esitada aastaaruandeid.
Nüüd on Euroopa Komisjon astunud digitaalse ühisturu loomisel suure sammu ning kavandanud uued eeskirjad, millega võimaldatakse Euroopas turvaliste piiriüleste elektrooniliste tehingute tegemine. Ühtlasi tagatakse määrusega, et inimesed ja ettevõtjad saavad kasutada oma riigisiseseid e-identimise süsteeme selleks, et pääseda ligi avalikele teenustele ka teistes liikmesriikides. Kuna meil on süsteemid edukalt välja arendatud, siis oleme ELis üks aktiivsemaid digitaalse ühisturu loomise eestvedajaid ja taganttõukajaid.
Kuidas Euroopa Komisjoni eile avalikustatud määrus võiks Eesti ettevõtjaid ja eraisikuid mõjutada, saab lugeda pikemalt tänasest Äripäevast.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.
Enimloetud
3
Hoone arendajal pole põhjust nutta - selle hoonega ollakse pikas plaanis võidus
5
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
6
Millest koosneb hoone pikaajaline remondikava? Mida tuleb laenu võtmisel võrrelda? Mida märkab kogenud haldur? Millest koosneb tark kokkuhoid?
Viimased uudised
Kahjumis tammuval ettevõttel on kaelas kümnete miljonite eest laenukohustisi
Haigla vana hoone (toona Kreenholmi haigla) valmis aastal 1913 arhitekt Paul Alischi projekti järgi.
Millest koosneb hoone pikaajaline remondikava? Mida tuleb laenu võtmisel võrrelda? Mida märkab kogenud haldur? Millest koosneb tark kokkuhoid?
Konverentsid
Hetkel kuum
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele