Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa Liit tahab hakata sarnanema e-Eestiga
Eile Euroopa Komisjoni avalikustatud määruse eelnõu võimaldab hakata tegema turvalselt piiriüleseid elektroonilisi tehinguid Euroopas.
Täna oleme Eestis harjunud ID-kaardi abil kõikvõimalikke e-teenuseid kasutama, dokumente digitaalselt allkirjastama, mobiili ID abil parkima või apteegis digiretsepti näitama. Kui aga suundume mõnesse teise Euroopa riiki, siis nimetatud teenuseid enam asjaajamisel kasutada ei saa. Samuti pole võimalik interneti teel registreeruda välisülikooli ega asutada välisriigis äriühingut või esitada aastaaruandeid.
Nüüd on Euroopa Komisjon astunud digitaalse ühisturu loomisel suure sammu ning kavandanud uued eeskirjad, millega võimaldatakse Euroopas turvaliste piiriüleste elektrooniliste tehingute tegemine. Ühtlasi tagatakse määrusega, et inimesed ja ettevõtjad saavad kasutada oma riigisiseseid e-identimise süsteeme selleks, et pääseda ligi avalikele teenustele ka teistes liikmesriikides. Kuna meil on süsteemid edukalt välja arendatud, siis oleme ELis üks aktiivsemaid digitaalse ühisturu loomise eestvedajaid ja taganttõukajaid.
Kuidas Euroopa Komisjoni eile avalikustatud määrus võiks Eesti ettevõtjaid ja eraisikuid mõjutada, saab lugeda pikemalt tänasest Äripäevast.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.