Metallivarguste arv elektriobjektidelt hüppeliselt kasvanud

Kui möödunud aastal kokku toimus Tallinnas ja Harjumaal rüüstamisi 56 alajaamas, siis tänavu on ainuüksi kahe kuu jooksul vargusi toime pandud juba 28 alajaamas. „Enamasti on vargustelaine seotud mõne kitsa isikuteringi tegevusega, kelle tabamisel vargused peatuvad,“ selgitas Elektrilevi käiduosakonna juhataja Jaanus Tiisvend.

Kõige rohkem toimubki vargusi Tallinnas ja Harjumaal, kus koos jaotuskilpide ja alajaamadega rüüstati möödunud aastal kokku ligikaudu 360 elektriobjekti. Kilpide ja alajaamade vargusjärgsele taastamisele kulus pealinnas ja Harjumaal mullu ligikaudu 105 000 eurot. Lisaks põhjustavad vargused elektrikatkestusi ja nende tagajärjel klientide elektriseadmete kahjustumist, samuti seavad ohtu lapsed, kes lahtijäänud alajaamasid või elektrikilpe võivad katsuma minna. Möödunud aastatel on toimunud mitmeid traagilisi õnnetusi alajaama territooriumile mängima läinud lastega. Oma eluga riskivad ka varguse toimepanijad, kelle hulgas on viimase kahe aasta jooksul neli hukkunut.

Kahjude ennetamiseks on Elektrilevi alajaamadesse paigaldanud valveseadmeid ja kinnitusi, mis muudavad varguste toimepaneku raskemaks. Hästi sujub koostöö politseiga ja metalli kokkuostvate ettevõtetega, probleemiks on aga ebaseaduslikud metalli kokkuostukohad. "Oleme jaganud infot elektrivõrgust pärit materjalide kohta ja tuntumad metalli kokkuostjad elektriobjektidelt varastatud seadmeid vastu ei võta,“ märgib Tiisvend.