Koppel: nafta hind võib aasta lõpus järsult tõusta

Kevadel, enne Kreeka valimisi, pakkus SEB, et nafta hind jääb tänavu II ja III kvartalis 115 dollarile ja tõuseb viimaseks kvartaliks 120 dollari peale.

Mida teeb nafta hind tänavu ja uuel aastal, prognoosib SEB Privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel.

Brenti toornafta suutis kuni märtsi keskpaigani rallida ja on sellest peale peaaegu ainult odavnenud.

Märtsi keskpaigast alates summutasid hinnatõusu mitu tegurit: väiksem nõudlus, hooldustööd töötlemistehastes, uued läbirääkimised Iraaniga, üsna kehv makromajanduslik taust ja Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) liikmete suur tootmismaht, millesse enim panustas Saudi Araabia.

Nüüd, kui sõiduhooaeg on käes ja töötlemistehased on hakanud rohkem tootma, ei avalda mitmed nendest teguritest enam nii suurt negatiivset mõju. Saudi Araabia, mille tegevust mõningal määral toetab ka Liibüa ja Iraagi suurem pakkumine, on üritanud naftabarreli hinda suruda 100 USA dollarist allapoole, et Iraan ei saaks kompenseerida oma tootmise vähenemist kõrgemate hindadega.

Sellegipoolest on turuosalised seda nõudluseületust kasutanud oma laovarude kasvatamiseks. Ent OECD riikide strateegiliste naftavarude eeldatav kasv võib sel suvel hindu ajutiselt veelgi langetada. Samal ajal püsivad naftatarnetes ka mitmesugused häired, näiteks probleemid Sudaanis, Süürias ja Jeemenis ning tarnehäired Põhjamerel.

Nafta hinna võimaliku kerkimise põhjuste nimekiri on pikk. Me ei saa näiteks Iraani sellest loetelust kuidagi maha tõmmata. On täiesti võimalik, et riik algatas uued läbirääkimised tuumaprogrammi üle vaid aja võitmiseks, ning olukord võib taas kiirelt halvaks muutuda. Ajalooline kogemus ei anna selles kontekstis erilist lootust. Iraani usaldusväärsus läbirääkimiste partnerina ei ole üheski mõttes kasvanud.

Peale selle tekitavad OPECi riikide, eriti just Saudi Araabia suuremad tootmismahud pikas perspektiivis samuti muresid. Kui Saudi Araabia kompenseerib järjest suurema osaga oma varudest Iraani pakkumise katkemist, samas kui nõudlus väljaspool OECDd üha kasvab, siis aasta lõpus, kui on oodata majanduskasvu, võime leida endid olukorrast, kus nii reservide potentsiaal kui ka reservid ise on väikesed. See võib viia nafta hinna järsu tõusuni. Eeldame tõenäoliselt 2012. aasta lõpuks nafta hinna tõusu, ent loomulikult on oht ka vastupidiseks.

Autor: Haldusuudised.ee