Kuigi aastatagusega võrreldes on ehitustööde maht tõusnud 28%, ei ole ehitajad hinnatõusu suhtes optimistlikud.
Ehitusmahuindeks näitas statistikaameti andmetel selle aasta esimeses kvartalis 84 punkti. Samas suurusjärgus oli ehitustööde mahuindeks keskmisena 2009. aastal.
Ehitusettevõtjate kogemus mahtude muutuse osas on erinev. ASi Harju Ehitus nõukogu esimees Märt Luuk ei tahtnud hästi uskuda statistikaameti andmete õigsust ja ehitusmahtude märkimisväärset kasvu. "Pigem on mahud stabiilsed," jagas ta kogemusi.
OÜ Kaamos Ehituse tegevjuht Kaupo Koitla sõnul ei hakka hetkel veel kajastuma ehitusmahu kasv käibes, kuna ehituslepingud on pikaajalised. "Küll on hetkel sõlmitud mitmeid ehituslepinguid, mis annavad tööd ja tööde mahu kasvu järgnevaks kaheks aastaks," lisas ta.
Ehitusettevõtte Saag ja Kirves projektijuht Magno Põder kinnitas, et tööd on varasemast rohkem. "Inimesed julgevad rohkem ette võtta," kommenteeris peamiselt eramaju ehitava ettevõtte juht.
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu peadirektor Indrek Petersoni hinnangul on nii suurte kasvunumbrite taga 2011. aasta esimese kvartali suhteliselt madal võrdlusbaas. "Oluline on märkida ka 2011. aastal aset leidnud ehitushindade kiire kasv, mis väljendus ehitustööde 25-30% hinnatõusus," lisas ta.
Ehitusmahtude reaalkasvu mõjutasid tema sõnul eelkõige CO2 meetmete ehk Riigi Kinnisvara ASi ja KredeXi kaudu rahastatavad objektid. Sellise n-ö rahasüsti positiivne mõju peaks kulmineeruma selle aasta sügisel, sest üle poole rahadest on veel kasutamata, aga aega selle toetuse kasutamiseks on kuni aasta lõpuni.
Mõõdukalt on elavnemas ka huvi uute eluruumide järele. Samuti on lõpuks töös ka enamik suuremaid teehankeid, mis ehitusmahtudele positiivset mõju avaldab, lisas Peterson. "Tuleb märkida, et mõõdukat kasvu on näha ka ehitusettevõtete käibenumbrites ja nii mõnedki ettevõtted on hakanud taas kasumit teenima," oli liidu juht rahul.
Viimane suurem ehitushindade tõus oli ajavahemikul 2010. aasta sügisest eelmise aasta lõpuni. Ettevõtjad ei usu, et praegune mahtude kasv midagi sarnast kaasa tooks.
"Sisendhinnad on kasvanud, kuid ehituse tellijad pole nõus rohkem maksma," ütles Luuk lisades, et samas ei lähe ehitamine ka lähitulevikus odavamaks. "Samad trendid on aasta lõpuni. Maailma majanduses pole midagi muutumas ja ega meilgi midagi muutu," ütles ta.
Samas kerge surve hinnatõusuks on olemas. Koitla leidis, et mahtude kasvades tõenäoliselt tekib kerge surve ehitushindade kasvule. "Ootan reaalseid märke, kuidas hakkab ehitussektor kohanduma tekkinud nõudlusele ja kuidas jagunevad jõujooned ehitusettevõtete vahel. Positiivse märgina on aktiveerunud ja aktiveerumas ka erakapitalil tellijad," lisas ta.
Petersoni sõnul jätkub arvatavasti ehitussektoris ka mõõdukas hinnatõus, mille peamiseks survestajaks on palgad ja ehitusmasinad. "Võiks ennustada ehitusmahtude mõõdukat kasvu jätkumist ka järgmistes kvartalites," lisas ta.
Põder märkis, et samas on ehitussektoris palgad juba pisut tõusnud ja arvatavasti tõusevad veelgi. "Eestis kindlasti, sest siin pole tööjõudu," lisas Põder. Ta leidis samas, et paljud ehitustöölised on küll läinud Soome, aga kuna seal on peagi tööjõudu liiga palju, langevad ka palgad ja eestlased tulevad Eestisse tagasi.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvaraturul on mitmeid põnevaid riike, kuhu Eesti investorid on oodatud. Üks selliseid linnu on Dubai. Kiirelt kasvav linn ja lisandunud elanikkond annab kinnisvarasse investeerijatele põhjust rõõmustamiseks, ütles Skover Kinnisvara OÜ juht Sanders Skorik.