Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti-Vene suhted soojenemise faasis
Juulis said üle kuue aasta kokku Eesti ja Venemaa parlamendiesindajad. Lisaks poliitiliste suhete elavnemisele on hoogu saamas ka majanduskoostöö.
Juunis kiitis Euroopa Komisjon heaks kolm Eesti-Vene koostööprojekti, neljas, Peipsi-äärsete alade arendamiskava, saab rohelise tule veel juuli lõpus.
2007.-2013. aasta Euroopa partnerlusprogramm pani paika Eesti-Vene koostöökava. Programmi 5 aasta eelarve on umbes 73 miljonit eurot. Euroopa Liidu kõrval rahastavad projekte ka Venemaa (15,9 miljonit) ja Eesti (9 miljonit).
Ka on lootust, et piiriäärsete territooriumide arengule aitab kaasa Eesti ja Venemaa ametlike kontaktide ootamatu elavnemine: 4.-6. juulini toimus kauaoodatud Venemaa ja Eesti parlamendi väliskomisjoni kohtumine.
Arvestades, et juba üle 6 aasta ei ole sellist kohtumist olnud, võib rääkida riikidevahelistest suhetes toimunud liikumisest. Eesti poolt osalesid Marko Mihkelson, Jevgeni Ossinovski, Vladimir Velman ja Mati Raidma. Vene delegatsiooni kuulusid duuma väliskomisjoni liikmed Mihhail Margelov, Valeri Ponomarjov ja Vladimir Torlopov.
Kohtumise tulemusi kommenteerides kirjutas Eesti delegatsiooni juht Marko Mihkelson Facebookis: „Ma julgeks isegi öelda, et viimased kaks päeva kinnitasid, et kui pooltel on huvi ja soov suhteid arendada läbi konkreetsete koostööprojektide, on kõik võimalik. Minu kogemus poliitilistest kohtumistest Vene kolleegidega ulatub aastasse 2003. Äsja lõppenu oli minu arvates üks sisukaim ning vähem konfrontaalsem. Võinuks ju eeldada, et üle kuue aasta taas kokku saades on esimene kohtumine kobav ja ettevaatlik. Tegelikult jäi mulje, nagu poleks vaheaega suhetes olnudki. Ehk enamgi, just konkreetsetele koostööprojektidele keskendudes ning vähem erimeelsusi pedaalides andsime mõista, et suhete uuem tasand on tunnetatav.”
Mihkelsoni hinnangul said pooled konkreetset koostööd arutades ja erimeelsusi lahendades aru, et on võimalik viia suhted uuele tasemele.
Eesti-Vene piirialade projektid
Narva ja Ivangorodi piiripunkti renoveerimine Eestilt 4,3 mln eurot
Venemaalt 3,2 mln eurotProjekti eesmärk on piiripunktide läbilaskevõime suurendamine.
Hetkel kuum
Narva ja Ivangorodi kindluste arhitektuuriansambli arendamine Eestilt 3,1 mln eurot
Venemaalt 3 mln eurotProjekti eesmärk on luua ühtne ajalooline ja arhitektuuriline turismiobjekt. Narvas restaureeritakse Viktoria bastion ja püssirohukelder, kuhu valmib külaliskeskus. Viktorias luuakse interaktiivne ekspositsioon. Ivangorodis on plaanis restaureerida ladu ja ehitada külaliskeskus.
Värska–Kuremäe kloostri teelõigu läbilaskevõime parandamineEestilt 2,4 mln eurot
Venemaalt 2,3 mln eurotProjekti eesmärk on parandada liiklustingimusi. Pärast rekonstrueerimist suurenes Koidula–Kunitšna gora piiripunktis märgatavalt piiriületuste arv ning tee läbilaskevõime osutus ebapiisavaks. Lõik Värska–Koidula on liiga kitsas ja vajab ümberehitamist. Petserist Kuremäe kloostrisse viiv tee on halvas seisus ja vajab põhjalikku remonti. Venemaa poolel Kunitšna goras ei ole parklat, mistõttu tee ääres seisvad autod ja bussid segavad liiklust. Samuti ei ole parklat turistibussidele.
Veeobjektide biogeense koormuse vähendamine ja Peipsi järve veekvaliteedi parandamineEestilt 3,4 mln eurot
Venemaalt 4,1 mln eurotProjekti eesmärk on parandada majanduslikku ja ökoloogilist olukorda Peipsi järve piirkonnas. Järve Venemaa-poolsel kaldal puuduvad puhastusehitised ja vette satub reovesi. Eesti poolel on probleemiks kaasaegse taristuga sadamate puudumine. Turistide hulk kasvab iga aastaga, kuid puuduvad jäätmete kogumiskohad. Projekt näeb ette puhastusseadmete rajamise ja renoveerimise Vene poolel ning väikesadamate ehitamise Eestis.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kolimine ühest riigist teise on palju enamat kui lihtsalt uue elu alustamine – see on pikk nimekiri küsimustest, muredest ja otsustest, mis algavad juba enne, kui esimene kolimiskast on suletud. Kuhu kõik mahub? Kas mööbel jõuab tervelt kohale? Ja mis saab siis, kui teel juhtub midagi ootamatut? Need on küsimused, mida Meu Express kuuleb iga päev ja millele neil on aastatepikkuse kogemuse toel välja kujunenud kindlad vastused.
Enimloetud
1
4
Kinnisvarafirmad trimmisid end tõhusamaks - turu jõujooned muutuvad. Vaata, kes kellele järgneb ja kuidas igaühel läinud on!
5
6
Nüüd saab lükata sisse kõrgema käigu ja manööverada vabamalt
Viimased uudised
Uute eluasemete arenduse ja turu epitsenter on nüüd Lätis
Nüüd saab lükata sisse kõrgema käigu ja manööverada vabamalt
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/kinnisvarainvestorid-piidlevad-latit-seal-on-uus-ajastu
Kinnisvarafirmad trimmisid end tõhusamaks - turu jõujooned muutuvad. Vaata, kes kellele järgneb ja kuidas igaühel läinud on!
Konverentsid
Hetkel kuum
Kinnisvarafirmad trimmisid end tõhusamaks - turu jõujooned muutuvad. Vaata, kes kellele järgneb ja kuidas igaühel läinud on!
Vaata, mis toimub lukskorterite vallas.
Siin on terve ports juhiseid nii algajale, kui kogenenule.
2 olulist näitajat: graafikud kõnelevad 5 aasta trendide kohta selget keelt!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele