Kui tänavusel esimesel poolaastal vähenesid kahjukindlustajate väljamaksed aasta varasemaga võrreldes üle kuue protsendi, siis erandiks oli ERGO, kelle varakahju hüvitised järsult kasvasid.
2011. aasta esimesel poolaastal maksis ERGO firmadele kahjustada saanud vara eest 0,28 miljonit eurot. Tänavu oli summaks 1,88 miljonit. ERGO kindlustusdirektori Andres Konsapi sõnul on ERGO suurimad väljamaksed 2012. aasta esimesel poolel ületanud tõepoolest poole miljoni euro piiri. "Nende hulgas oli kaks varakahju ning üks liikluskahju, mis toimus mõni aasta tagasi Itaalias," jäi ta selgitamisel napisõnaliseks.
Ka If Kindlustuse väljamaksed vara kindlustanud ettevõtetele olid võrreldes eelmise aastaga suurenenud. "Meie äriklientidel on toimunud tavalisest rohkem tulekahjusid ning see suurendas ka Ifi väljamaksete summat," ütles If-i juhatuse liige Artur Praun.
Varakahjusid hüvitasid kindlustusseltsid tänavu esimesel poolaastal 6,3% jagu vähem, kui mullu samal ajal - kui 2011. aasta esimesel poolel hüvitati 70,8 miljoni euro eest, siis tänavu sama ajaga 66,3 miljoni eest. Väljamaksete vähenemist on esimesel poolaastal eelkõige mõjutanud leebem talv, selgitas Swedbank P&C Insurance ASi tegevdirektor Ivika Torpel. "Rasked talved ning tormid mõjutavad nii sõiduki- kui koduomanikke," lisas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti kindlustusseltside liidu (EKSL) juhatuse liige Andres Piirsalu sõnul tuleb väljamaksete statistika tõlgendamisel olla ettevaatlik, kuna kahju väljamaksmine võib venida. "Vaatlusalusel perioodil tekkis rida kahjusid, mis makstakse välja alles järgnevatel perioodidel. Samuti sisalduvad väljamaksete statistikas varasematest perioodidest tulenevate kahjude kas osalised või täielikud väljamaksed, mis ei pruugi anda adekvaatset pilti sellest, kui palju ja mis mahus tegelikult vaatlusperioodil kindlustuskahjusid tekkis," selgitas ta.
Üldiselt oli aasta esimene pool kahjukindlustajatele edukam kui aasta varasem - seltside kogutud preemiad suurenesid tänavu aasta esimesel poolel 5,6% ehk 115,3 miljoni euroni võrreldes mulluse 109,2 miljoni euroga.
Lähemalt loe tänasest Äripäevast.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.