Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti eesmärk: 100% taastuvenergia
Täna avalikustavad Eesti Taastuvenergia Koda ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda ühiskava, mis kinnitab, et Eesti elektri- ja soojusmajandus saab 2030. aastaks täielikult üle minna taastuvenergiale.
Täielik üleminek on tehniliselt teostatav, majanduslikult otstarbekas ja keskkonnasäästlik, kirjutab taastuvenergia koda oma pressiteates.
Kava ühe autori taastuvenergia koja juhataja Rene Tammisti sõnul toob üleminek puhtale energiale kaasa madalamad energiahinnad, säästab loodust ning kindlustab energiajulgeoleku. Keskkonnaühenduste Koja hinnangul on Eesti suurimaks keskkonnaprobleemiks põlevkivi põletamine ja seetõttu on vajalik koostöö alternatiivide reaalseks rakendamiseks. „Kodade analüüs annab positiivse sõnumi, et taastuvenergia laialdane kasutamine võimaldab otsustavalt piirata põlevkivi põletamist, mis tekitab täna 80% kõigist Eestis toodetavatest jäätmetest, suure osa meie õhusaastest ning kasvuhoonegaasidest,“ lisas keskkonnaühenduste koja koordinaator Silvia Lotman.
Taastuvenergia arendaja Hannes Tamjärv toetab üleminekut taastuvallikatele. „Eestil on unikaalne võimalus olla energiasektoris teistele eeskujuks,“ arvas Tamjärv. „Visioon on lennukas, kuid realistlik. See lubab meil ära kasutada oma majanduslikku ning geograafilist eripära, tagades seejuures veel ühe jõulise mootori Eesti majandusele. Vaja on vaid kindlameelset eestvedamist, aga ka ühiskonna aktiivset kaasalöömist,“ lisas Tamjärv.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Lõviosa ehitusprojekti eelarvest ja kvaliteedist pannakse paika lähteülesannet koostades. Kui ehitaja sel hetkel koos tellija ja projekteerijatega laua taga ei istu, võib lõpphind kujuneda valusaks üllatuseks. Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS partnerlussuhete- ja müügijuht Kristjan Mardna räägib, kuidas ehitaja varajane kaasamine aitab vältida lisakulusid ja tagab, et unistused püsiksid kooskõlas reaalse eelarvega.
Enimloetud
2
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
3
4
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
Viimased uudised
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/endoveri-uue-juhi-vastulause-raasukelesele-ei-saa-oelda-et-volakirjad-kujutaksid-ohtu-kinnisvaraarenduses-on-pikk-protsess
Konverentsid
Hetkel kuum
Muudaks büroohoonete otstarvet? Roosimaa: kui võrrelda vanemaid B ja C objekte ja uuemaid A klassi büroohooneid, siis võib juhtuda, et vanem objekt on isegi paindlikum. Poliitikud ja ametnikud - siin on Teile mitu mõttekohta!
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele