• 24.08.12, 17:41
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ungari uurib Eesti elektriautode projekti

Eile ja täna külastasid Ungari rahvuslike arengu ministeeriumi esindajad Eestit, et tutvuda saastekvoodi tehingute tulemusel ellu viidava elektriautode projektiga.
Ungari ministeerium on jälginud Eesti saastekvootide müüki ning sellest tulenevate projektide edenemist. Enim pakub neile huvi elektromobiilsuse projekt. "Kuna oleme esimesed, kes nii laialt on elektriautode projekti arendanud, siis loomulikult oleme teiste riikide poolt suure tähelepanu all. Rõhutasin ka meie Ungari kolleegidele, et projekt ei hõlma ainult autode soetamist, vaid aasta lõpuks valmib meil üle-eestiline kiirlaadimisvõrgustik, mille abil ei ole elektriautod enam ainult lokaalseteks sõitudeks," kommenteeris keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Ta andis Ungari kolleegidele lühiülevaate projekti positiivsest mõjust keskkonnale. "Ka elanikkonna uuringust on selgunud, et pealinlastele teevad muret eelkõige autodest tuleva müra ja õhu kvaliteet, mis elektriautode puhul on välistatud," lisas minister.
Ungari rahvusliku arengu ministeeriumi esindajad kinnitasid, et nad soovivad arendada saastekvoodi müügiga seotud erinevaid keskkonnasõbralikke projekte ning Eestis on üheks eeskujuks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Keskkonnaministeeriumi kliimaosakond andis ungarlastele ülevaate rohelise investeerimisskeemi ülesehitusest Eestis. Eile kohtusid nad elektriautode projekti teemal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja KredExi esindatega.
Kiirlaadijate paigaldaja AS ABB esindaja viis ungarlased elektriautoga ka demosõidule ning näitas praegu olemasolevaid laadimisvõimalusi Tallinnas.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 15.05.26, 11:34
Kaev ei sünni joonlauaga, sest maa all paneb asjad paika loodus
Kaevumeister Tarmo Hälvin ütleb, et maa all ei tööta miski joonlaua järgi. Ühel kinnistul tuleb vesi kätte viie meetri pealt, kõrvalkrundil võib sama tulemuse nimel kaevata poole sügavamale. Just ettearvamatus on see, miks salvkaevude rajamisel ei määra töö mahtu ainult rõngaste arv või augu sügavus, vaid pinnas, veesooned ja kogemus oskus seda kõike lugeda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele