Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ungari uurib Eesti elektriautode projekti
Eile ja täna külastasid Ungari rahvuslike arengu ministeeriumi esindajad Eestit, et tutvuda saastekvoodi tehingute tulemusel ellu viidava elektriautode projektiga.
Ungari ministeerium on jälginud Eesti saastekvootide müüki ning sellest tulenevate projektide edenemist. Enim pakub neile huvi elektromobiilsuse projekt. "Kuna oleme esimesed, kes nii laialt on elektriautode projekti arendanud, siis loomulikult oleme teiste riikide poolt suure tähelepanu all. Rõhutasin ka meie Ungari kolleegidele, et projekt ei hõlma ainult autode soetamist, vaid aasta lõpuks valmib meil üle-eestiline kiirlaadimisvõrgustik, mille abil ei ole elektriautod enam ainult lokaalseteks sõitudeks," kommenteeris keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Ta andis Ungari kolleegidele lühiülevaate projekti positiivsest mõjust keskkonnale. "Ka elanikkonna uuringust on selgunud, et pealinlastele teevad muret eelkõige autodest tuleva müra ja õhu kvaliteet, mis elektriautode puhul on välistatud," lisas minister.
Ungari rahvusliku arengu ministeeriumi esindajad kinnitasid, et nad soovivad arendada saastekvoodi müügiga seotud erinevaid keskkonnasõbralikke projekte ning Eestis on üheks eeskujuks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Keskkonnaministeeriumi kliimaosakond andis ungarlastele ülevaate rohelise investeerimisskeemi ülesehitusest Eestis. Eile kohtusid nad elektriautode projekti teemal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja KredExi esindatega.
Kiirlaadijate paigaldaja AS ABB esindaja viis ungarlased elektriautoga ka demosõidule ning näitas praegu olemasolevaid laadimisvõimalusi Tallinnas.
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.