Narva elektrijaamade vääveldioksiidi heitmed välisõhku on tänu uutele puhastusseadmetele aasta algusest kolm korda vähenenud.
Põlevkivist elektri tootmine muutus seadmete paigaldamisega puhtamaks ning Eesti suurima elektritootja tootmisvõimekus säilib ka tulevikus tänasel tasemel, teatas Eesti Energia.
Energiafirma kinnitusel paigaldasid nad elektrijaama neljale energiaplokile väävlipuhastusseadmed, mis lisaks väävliheitmete märkimisväärsele vähendamisele aitavad täita sel aastal kehtima hakanud rangemaid keskkonnanõudeid.
"Puhastusseadmeteta väheneks Narva elektrijaamade toodang sellest aastast 2,5 korda, kuid tänu uutele puhastusseadmetele säilib Narva elektrijaamade tootmisvõimekus tänasel tasemel ca 9 teravatt-tundi (TWh) aastas. Lisaks saime võimaluse toota elektrienergiat ka pärast 2016. aastat, kui Euroopa Liidu keskkonnanõuded taas karmistuvad," sõnas Eesti Energia juhatuse liige tootmise valdkonnas Raine Pajo.
Tema sõnul tegid Narva elektrijaamad elektri tootmise keskkonnamõju vähendamisel märkimisväärseid edusamme. "Lisaks väävliheitmetele langesid oluliselt ka süsihappegaasi ja põlevkivi tuha heitmed. Sellele aitas kaasa põlevkivi osaline asendamine biokütustega Balti elektrijaama koostootmisplokis," lisas Pajo.
Tänu biokütuse kasutamisele tekitasid Narva elektrijaamad möödunud aastal ca 180 000 tonni vähem põlevkivituhka ning elektri tootmiseks kasutati ligi 400 000 tonni vähem põlevkivi. Õhku jäi paiskamata kuni 380 000 tonni vähem süsihappegaasi, teatas energiafirma.
Väävliheitmete edaspidiseks vähendamiseks võtavad Narva elektrijaamad järgmisel aastal kasutusele ka täiendavad lubja doseerimisseadmed, mis tagavad vääveldioksiidi nõutud sidumisastmed sõltumata põletatava põlevkivi kvaliteedist. Lubja doseerimissüsteemi käivitamisega plaanivad Narva elektrijaamad alustada selle aasta novembris. 2016. aastaks saavad Eesti elektrijaama energiaplokid ka lämmastikoksiidi püüdmise seadmed.
Eesti kohustus Euroopa Liiduga ühinemisel vähendama vääveldioksiidi heitkoguseid selle aasta 1. jaanuarist ligikaudu 2,5 korda – kuni 25 000 tonnini aastas. Tootmisvõimekuse säilitamiseks alustati Eesti Energia Narva elektrijaamades tööd juba 2007. aastal ning ligi viis aastat kestnud projekti käigus varustati Eesti elektrijaama vanad energiaplokid unikaalsete väävlipuhastusseadmetega. Eesti elektrijaama energiaplokkide varustamine väävlipuhastusseadmetega maksis kokku 110 miljonit eurot.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.05.26, 14:27
Millal jääb korteriühistu juhatus hätta? Märgid, et maja vajab professionaalset haldust
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele