Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Narva elektrijaamade väävliheitmed vähenesid kolm korda
Narva elektrijaamade vääveldioksiidi heitmed välisõhku on tänu uutele puhastusseadmetele aasta algusest kolm korda vähenenud.
Põlevkivist elektri tootmine muutus seadmete paigaldamisega puhtamaks ning Eesti suurima elektritootja tootmisvõimekus säilib ka tulevikus tänasel tasemel, teatas Eesti Energia.
Energiafirma kinnitusel paigaldasid nad elektrijaama neljale energiaplokile väävlipuhastusseadmed, mis lisaks väävliheitmete märkimisväärsele vähendamisele aitavad täita sel aastal kehtima hakanud rangemaid keskkonnanõudeid.
"Puhastusseadmeteta väheneks Narva elektrijaamade toodang sellest aastast 2,5 korda, kuid tänu uutele puhastusseadmetele säilib Narva elektrijaamade tootmisvõimekus tänasel tasemel ca 9 teravatt-tundi (TWh) aastas. Lisaks saime võimaluse toota elektrienergiat ka pärast 2016. aastat, kui Euroopa Liidu keskkonnanõuded taas karmistuvad," sõnas Eesti Energia juhatuse liige tootmise valdkonnas Raine Pajo.
Tema sõnul tegid Narva elektrijaamad elektri tootmise keskkonnamõju vähendamisel märkimisväärseid edusamme. "Lisaks väävliheitmetele langesid oluliselt ka süsihappegaasi ja põlevkivi tuha heitmed. Sellele aitas kaasa põlevkivi osaline asendamine biokütustega Balti elektrijaama koostootmisplokis," lisas Pajo.
Tänu biokütuse kasutamisele tekitasid Narva elektrijaamad möödunud aastal ca 180 000 tonni vähem põlevkivituhka ning elektri tootmiseks kasutati ligi 400 000 tonni vähem põlevkivi. Õhku jäi paiskamata kuni 380 000 tonni vähem süsihappegaasi, teatas energiafirma.
Väävliheitmete edaspidiseks vähendamiseks võtavad Narva elektrijaamad järgmisel aastal kasutusele ka täiendavad lubja doseerimisseadmed, mis tagavad vääveldioksiidi nõutud sidumisastmed sõltumata põletatava põlevkivi kvaliteedist. Lubja doseerimissüsteemi käivitamisega plaanivad Narva elektrijaamad alustada selle aasta novembris. 2016. aastaks saavad Eesti elektrijaama energiaplokid ka lämmastikoksiidi püüdmise seadmed.
Eesti kohustus Euroopa Liiduga ühinemisel vähendama vääveldioksiidi heitkoguseid selle aasta 1. jaanuarist ligikaudu 2,5 korda – kuni 25 000 tonnini aastas. Tootmisvõimekuse säilitamiseks alustati Eesti Energia Narva elektrijaamades tööd juba 2007. aastal ning ligi viis aastat kestnud projekti käigus varustati Eesti elektrijaama vanad energiaplokid unikaalsete väävlipuhastusseadmetega. Eesti elektrijaama energiaplokkide varustamine väävlipuhastusseadmetega maksis kokku 110 miljonit eurot.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.
Enimloetud
1
Vaata, mis ootab ees üüriturgu
4
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
Viimased uudised
Vaata, mis ootab ees üüriturgu
Konverentsid
Hetkel kuum
Eluasemeturg keerleb nõiaringis: üür riisub koore ja üürihinnad saavad tõusuks tuge
Vaata, millised on üürikorterite ruutmeetri keskmised pakkumishinnad Tallinna linnaosades. City24.ee portaalijuht Karin Noppel-Kokerov: üüriinvestorid on jätkuvalt surve all
Vaata, mis ootab ees üüriturgu
- ST
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele