Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riik tahab lõpetada looduskaitselise maaga tasaarvestamise
Homsel valitsuse istungil tutvustab keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus looduskaitseseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis näeb ette looduskaitsepiirangutega maa võõrandamise ja omandamise vaid ostu ja müügi kaudu.
Eelnõu loob kõigile looduskaitsepiirangutega kinnisasja omanikele võrdsed tingimused kinnisasja riigile võõrandamisel sõltumata kinnisasja omandamise ajast.
Sellega lõpetatakse riigimaa enampakkumisel müüdud kinnistute väärtuse tasaarvestamise võimalus looduskaitselise maa väärtusega. Oluliste piirangutega kinnistuid omandab riik edasipidi vaid raha eest. Kinnisasja tasaarvestamise menetlused, mille käigus on seaduse muudatuste jõustumise ajaks esitatud tasaarvestamise avaldus, viiakse lõpuni seni kehtinud alustel ja korras.
Lisaks loobutakse eelnõuga riigi kohustusest omandada looduskaitseliste piirangutega maad juhul, kui isik on maa omandanud enne 1. aprilli 2007, kuid pärast piirangute seadmist või karmistamist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Muudatusega soovitakse välistada kinnisasjade omandamist riigile isikutelt, kes on looduskaitsepiirangutega kinnisasja omandanud ärieesmärgil. Muudatuse tulemusel saab riik suunata enam raha nende kinnisasjade omandamiseks, mis on omandatud enne kinnisasja suhtes piirangute kehtestamist.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.