Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Atonen: mina sundi ei tundnud
Eesti Energia nõukogu liikme Meelis Atoneni sõnul ei survestanud Juhan Parts nõukogu hääletama Narva Elektrijaamade hanke võitnud firmaga sõlmitava lepingu poolt.
"Minu arvates kõik asjaosalised said aru, miks Eesti riik seda teeb. Mina mingit sundi ei tundnud," lausus ta.
Narva Elektrijaamade uute plokkide ehitusse suunatud investeeringut pidas Atonen riigi seisukohalt õigeks. "Antud investeeringu otsuse langetas Eesti riik vajadusega tagada Eesti riigile energeetika julgeolek. Eesti riigi seisukohalt see ongi õige otsus," kommenteeris Atonen, kuid jättis isikliku seisukoha avaldamata.
Küll märkis ta, et on oluline vahe, kas tegu on äriettevõtte tehtud otsusega või Eesti riigi poolt langetatud julgeolekukaalutulustel tehtud otsustega. "Eesti riigi seisukohalt oli see õige otsus ja vaidlustada seda saab 20 aasta pärast, mitte täna," lisas Atonen.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eile õhtul ETV eetris olnud saates "Pealtnägija" selgus, et riigi suurinvesteering Narva Elektrijaamadesse oli juriidiliselt ebakorrektne ning tugines valeandmetele.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.