Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Võitjafirma tegevusel kahtlusevari
Äripäeva kinnisvarafirmade TOPi võitja Fond Control OÜ kahtlase tegevuse tõttu on linna ehitusjärelvalve teinud ettevõttele ettekirjutused ning firmat ähvardab trahv. Lisaks uurib firma tegevust ka finantsinspektsioon, sest ettevõte pakub investeerimisteenust omamata selleks inspektsiooni luba.
30dnates aastates vene noormeestele, Maksim Sorokinile ja Dmitri Perepelitsõnile kuuluv kinnisvarafirma Fond Control kasvatas mullu aastaga käivet üle kolme korra 442 000 euroni ja võitis Äripäeva kinnisvarabüroode TOPi. Ent kliendid nurisevad ehituskvaliteedi üle, linn on algatanud loata ehituse tõttu menetluse ning firma pakutavat hoiustamisteenust uurib finantsinspektsioon.
Nimelt on ettevõte ostnud Tallinna linnalt mitmed mitteeluruumid, asunud neid ümber ehitama, kuid ehitusluba selleks pole linnalt taotlenud. Nii on juhtunud Endla tn 28 kolme mitteeluruumiga, Paide tn 5 ja Järveotsa tee 2 ruumidega.
Linnaplaneerimise ameti ehituskontroll viis läbi Fond Controli objektide suhtes haldusmenetluse, tegi ettekirjutused ja nõuab ehitustegevuse peatamist ja mitteeluruumide kehtiva projektiga vastavusse viimist. Haldusmenetluse kokkuvõte on edastatud munitsipaalpolitseile, kelle pädevuses on algatada väärteomenetlus ning määrata trahv.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Fond Control omanikele kuulub ka kinnisvarafirma Estonian Real Estate. Selle ettevõtte kodulehe järgi pakub firma ka hoiustamisteenust ning lubab tootluseks koguni kuni 16% aastas.
Finantsinspektsioon ütles, et kuivõrd neile pole teada kõik teenuse osutamisega seotud olulised asjaolud, võib Fond Control poolt osutatav teenus kvalifitseeruda väärtpaberituru seaduse tähenduses ka investeerimisteenuseks, kuid selle osutamiseks pole firmale luba väljastatud.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.